Analüüs: Ekspress Grupp hiilis segaduste varjus Ukrainast minema

Delfi.ua esikülg Ukraina kriisi ajal. Foto: Delfi.ua

Reedel vahetult enne tööpäeva lõppu teatas Ekspress Grupp börsile, et sulgeb Delfi uudisteportaali Ukrainas ja lahkub veel mõni aeg tagasi hiiglaslikku kasvupotentsiaali lubanud turult.

Halvad uudised tuuakse avalikkuse ette ikka reede õhtul enne börsi sulgumist lootuses, et ajakirjanikud on juba otsi kokkutõmbamas ja nädalavahetusele siirdumas. Arvestades, et ees oli kolm puhkepäeva kaob taoline halb uudis valitsuse võimaliku vahetuse ja Ukraina sündmuste varju ning järgmisel teisipäeval tundub see olevat juba väga vana.

Iseenesest mõjub Delfi lahkumine Ukrainast ajal, kui peaks olema uudisteportaalide tippaeg, sümboolsena. Eestis said pronksöödel siinsed uudisteportaalid jõuliselt tuule tiibadesse, kuid Ukrainas toimuv pole pronksöö, vaid oluliselt hullem. Taolised sündmused on uudisteportaalide leib ja parim turunduskampaania. Paraku Delfi.ua lehel, mis veel ka praegu töötab, domineerivad pigem kollased või naistele mõeldud teemad. Selge, et selline naistekas ei ole tõsiste uudiste saamiseks esmane allikas. Kui keskenduda teisejärgulistele teemadele, siis pole ka põhjust oodata erilisi kasvuvõimalusi. Naistekaid, eriti venekeelseid, on netis palju, neid luua ja opereerida on suhteliselt lihtsam ja odavam, mistõttu ka nende seast silma paista on jälle oluliselt keeruline.

Kui lugeda Ekspress Grupi aastaaruandeid, siis suures plaanis paistab silma, et portaali häving algas 2011. aastal, kui muudeti uudisteportaali kontseptsiooni: "loobuti tavapärasest konservatiivsest infoportaali strateegiast ning käivitati meelelahutuslikum, peamiselt tabloidlike, kuid samas sotsiaalsete uudiste kontseptsiooniga portaal. Toode muudeti tabloidlikumaks kui seda on harjutud nägema Baltikumis."

Kui esiotsa veel tundus, et tulud ja lugejanumber kasvavad ja portaal võiks hakata hoogsalt kasvama, siis mullu kadus suurem tõus lugejanumbrist ja reklaamimüük pigem langes. Kasumisse portaal ei jõudnudki.

"Ekspress Grupp on kuue aasta jooksul investeerinud Ukraina Delfi arendamisesse ligi 2 miljonit eurot, kuid loodetud edu online portaalide turul ei ole see toonud. Ettevõte ei näe Ukraina Delfi arenguks positiivset tulevikuperspektiivi, mis õigustaks tegevuse jätkamist ning on seetõttu otsustanud oma tegevuse lõpetamise selles riigis," selgitas ettevõte reedel börsile saadetud teates.

Kui püüda mõista Delfi portaali asendit Ukraina internetiturul, siis ettevõtte aruannetest sellest erilist ei aimu ei saa. Balti riikides raporteeritakse uhkusega oma lugejatearvu ja asukohta portaalide edetabelis, siis Ukraina asendi kohta on keeruline mõistlikku ülevaadet saada. Vaadates Alexa.com andmeid, siis paigutab see Delfi alles 890'ks portaaliks Ukrainas. Kummalisel kombel külastas portaali Alexa andmetel isegi rohkem lugejaid Venemaalt, kui Ukrainast. Seetõttu pole ka imestada, et reklaamimüük ei edenenud.

Ekspress Grupp on oma varasemate aastate aruannetes toonud välja, et "Ukraina internetituru toimimine erineb oluliselt Baltikumi turu käitumisest. Kohalikud meediaväljaanded on palju väiksema tähelepanu all kui niinimetatud „agregaatorid“, kes koondavad oma lehele meediaväljaannete uudiseid." Ekspress kurdab samas, et enamik uudisteportaale tegeleb nimetatud agregaatoritelt lugejate ostmisega, mis tugevdab samas agregaatoreid ja ei soosi ajakirjandusse investeerimist.

"Delfi eesmärk Ukrainas ei ole olnud agregaatoritelt liikluse ostmisega käidavuse numbreid kasvatada," teatas ettevõte 2010. aasta aruandes.

Kuigi veel 2012. aasta aruandes oli Ekspress Grupp Delfi.ua lugejanumbri kasvuga rahul, ei kajastanud see kuidagi ettevõtte majandustulemustes.

"Kahjuks ei ole kasutajate arvu kasv toonud kaasa samaväärset kasvu reklaamimüügis. Siin on tegu samuti Ukraina turule omapärase sentimendiga, kus reaalset reklaamraha internetis jõuab meediakanaliteni väga vähe – suurema osa eelarvetest jätavad endale reklaamivahendajad."

Viimases Ukrainat puudutanud eelmise aasta 9 kuu aruandes märgib Ekspress Grupp: "Üldiselt on Ukraina internetiturul näha erinevate meediaväljaannete pidevat muutumist ja kontseptsioonide muutmist. Turg ei ole selgelt veel välja kujunenud ja nii tegijad kui ka tarbijad alles kujundavad oma eelistusi välja."

Kokkuvõttes tundub, et Ukraina jäi siinsetele meediaärimeestele kaugeks- ei suudetud mõista turu toimimist ning ka kohalikud juhid ei toonud kastaneid tulest välja. Sellises seisus on tõesti mõistlikum pigem äri sulgeda ning säästa meediagruppi lõputuna paistavatest kahjumitest. Ukraina internetituru hiiglaslik kasvupotentsiaal jäigi kuue aasta pikkuseks kättesaamatuks unistuseks.