Advokaat: riigikohtu otsus on löök laenude refinantseerimisele

, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohus
Riigikohus Foto: Sille Annuk

Advokaadibüroo Glikman, Alvin &Partnerid advokaat Martin-Johannes Raude kirjutab oma arvamusloos, et kui seni võis kohata arvamusi, et seaduses ettenähtud intressilt viivise arvestamise keeld ei vasta enam tänapäevastele oludele, siis nüüd asus riigikohus seisukohale, et intressi ei tohi kapitaliseerida isegi siis, kui laen refinantseeritakse.

Üldisest lepinguvabaduse põhimõttest tulenevalt võib igaüks sõlmida põhimõtteliselt mis tahes sisuga lepinguid. Teatud juhtudel on aga seadusandja otsustanud poolte lepinguvabadust piirata ning lepingu nõrgemat poolt ebaõiglaste ja kahjustavate tingimuste eest kaitsta. Ühe sellise meetmena on kehtestatud muuhulgas keeld, mille kohaselt ei tohi laenuandja küsida laenusaajalt viivist intressi tähtaegselt tasumata jätmise korral.

Iseenesest võib nõustuda vajadusega kaitsta laenusaajat olukorra eest, kus viivist ei arvestata mitte ainult tasumata laenusumma pealt, vaid ka tasumata viiviste pealt. Vastupidisel juhul poleks välistatud olukord, kus võlakoorem suureneb kiiremini, kui laenusaaja sellest vabaneda suudab. Sestap on riigi poolt pakutav kaitse võla geomeetrilise suurenemise ning sellest tingitud võlaorjuse eest igati vajalik ja põhjendatud.

Küll aga võib küsida, kuivõrd põhjendatud on piirang, mille kohaselt ei tohi viivist arvestada ka intressi tasumata jätmise korral. On ju intress sisuliselt tasu väljalaenatud raha kasutamise eest, mille tasumisega hilinemine põhjustab laenuandajale samasugust kahju kui laenugi tasumisega hilinemine. Seetõttu võis kuni viimase ajani kohata arvamusi, et intressilt viivise arvutamise keeld ei vasta tänapäevasele käsitusele ning vajaks ümbervaatamist.

Hiljutises lahendis asus aga riigikohus seisukohale, et intressilt viivise arvestamise keeld ei kehti mitte ainult laenulepingu sõlmimisel, vaid ka laenulepingu refinantseerimisel. Riigikohus leidis, et seaduses ettenähtud intressi arvutamise keeld laieneb ka pärast intressi sissenõutavaks muutumist sõlmitud kokkulepetele, mistõttu võib refinantseerimislepingus arvestada intressi ja viivist üksnes esialgse laenulepingu järgselt põhivõlalt.

Sellega andis riigikohus terava löögi pankade tavapärasele praktikale, kus laenulepingu refinantseerimisel intress kapitaliseeriti ning selle tulemusena tuli tasuda intressi ka refinantseeritud laenult arvestatud intressilt. Võttes aga arvesse, et intressilt viivise arvestamise keelu eesmärk on laenusaaja kaitsmine just nimelt ettenägematu võlakoorma eest, on Riigikohtu käsitus mõneti üllatuslik.

Toimub ju intressi kapitaliseerimisel sisuliselt olemasoleva võla ümberkujundamine uueks laenuks, mille puhul on võetav võlakoorem laenusaajale igati ettenähtav. Sellisel juhul on ka laenusaaja otsustada, kas uus kokkulepe sõlmida või mitte. Liiatigi annab võla ümberkujundamine lepingupoolte huve tasakaalustava paindlikkuse, olukorras kus näiteks laenusaaja soovib saada maksepuhkust nii laenusumma kui intresside suhtes või vältida võla tasumata jätmisega kaasnevaid tagajärgi.

Võib eeldada, et Riigikohtu seisukohal on kaks peamist tagajärge. Esiteks avastavad laenuandjad, et nad on refinantseerinud olemasolevate laenude intresse sisuliselt tasuta ning peavad edaspidi sõlmima intressi katteks eraldiseisva laenulepingu. Teiseks avastavad laenusaajad, et nende laene ei olda enam senisel kujul nõus refinantseerima ning makseraskuste korral võidakse asuda võla ümberkujundamise asemel tagatisi realiseerima.

Niisiis on küsitav, kas lepinguvabadust ei ole sedakorda piiratud teatud juhtudel hoopis laenusaaja kahjuks. Laenuvõtjale on võimalik tagada piisav kaitse ka ilma, et laenuandjalt võetakse laenude senisel kujul refinantseerimise majanduslik mõttekus. Asjaolu, et kergekäeline laenude refinantseerimine võib tähendada laenuandja poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist ja laenusaajale sellest tingitud kahju hüvitamist, peaks olema laenuandjate ohjamiseks piisav.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles