Siff: meie seade suudab ka väikest reostust leida

Laser Diagnostic Instrumentsi tegevjuht David Clark ja ettevõtte omanik Endel Siff loodavad ROW-seadmele suurt edu. Foto: Peeter Langovits

Ilmekas näide on hiljutine Muraste juhtum, kus õlilaik hulpis pikalt tuvastamata ning kaldale jõudes tekitas suurt keskkonnakahju. Meie õlidetektor ROW oleks suutnud selle varakult avastada,» toob Siff näite.

Laser Diagnostic Instruments (LDI) on 1991. aastast tegutsev Eesti ettevõte, mis on viimase aastaga uue juhatuse ja inglasest tegevjuhi David Clarki käe all oluliselt muutnud ärimudelit ja arenguplaane. «Kui minevikus pakkus LDI arendusteenuseid erinevatele firmadele, siis nüüd on ettevõte keskendunud oma toodangu turundamisele ja müügile. Fookus on seadmetel, mida on võimalik rakendada mitmetes tööstusharudes ning mis ei nõua kasutajatelt teaduskraadi,» räägib Siff.

Ärimehe hinnangul on kodumaine toode ROW oma valdkonnas põlvkonna võrra konkurentide omadest ees. LDI oleks mõistagi huvitatud selle laialdasest kasutuselevõtust Eestis. Ilma kodumaise eduta on keeruline mujal maailmas konkureerida, sest ikka küsitakse, palju olete kodus müünud.

«Paljud meie tehnoloogiafirmad kurdavad, et ei saa Eestis oma toodangut müüa. Sageli ei küsigi idufirmad toetust, vaid oleks rahul sellega, kui keegi ostaks nende kaupa, mida vahel aastaid välja töötatud,» ütleb Siff. «Enne kui minna laia maailma, müü kodus,» sõnastab ta rahvusvahelises äris toimiva reegli. Kui firmal pole edu koduturul ette näidata, on tal ka mujal raske kanda kinnitada.

Nõudlus sellise aparaadi järele on olemas. Konkreetne tellimus, mis seadme valmimiseni viis, tuli Riia sadamalt, kus need oranžid seadmed seitsme olulisema kai peal juba edukalt töötavad. Kuna Riia sadam kasvab kiiresti ja asub linna keskel jões, esitasid selle nõukogusse kuuluvad linnavalitsuse esindajad mõne aja eest kategoorilise nõude, et kogu akvatoorium peab olema selgelt monitooritud ja igasugune reostus varakult avastatud.

Et LDI insenerid ja teadurid olid juba varem reostust mõõtvate sensoritega tegelenud, töötati nüüd välja kompaktne kergestikasutatav sensor ja Riia sadamast sai selle esimene kasutaja.

Sifi sõnul teenis sadam tehtud investeeringu tasa juba esimeste kuudega, kusjuures põhiline tulu tuli tasumata jäänud trahvide arvelt. Ja mis veelgi olulisem, Riia vabanes pikka aega linnajuhte vaevanud massiivse reostuse murest ehk loodus sai puhtamaks.

«Teadmine, et sadama tegevust pidevalt monitooritakse, sunnib sadama operaatoreid, terminali töötajaid ja laevameeskondi olema märksa hoolsamad ja see hoiab palju õnnetusi juba eos ära,» märgib Siff. Ta tõmbab paralleeli kiirusmõõtjatega maanteedel, mis autojuhte ettevaatusele sunnivad ja nõnda ka nende tasutud trahvisummasid vähendavad.

Ka Eesti sadamad vajaksid sellist aparaati, mis avastab reostust iga ilmaga. Mehitatud valve igale poole ja igal ajal, näiteks ööpimeduses ja tormise ilmaga, ei jõua. Pealegi on tagantjärele võimatu öelda, kust reostus tuli ja kes selle tekitas. Varakult avastades on reostuse likvideerimise kulud märksa väiksemad.

Firma inglasest tegevjuht David Clark lisab, et näeb aparaadi eeliseid just pisireostuste avastamises, ja lisab, et suured reostused, mida on lihtsam avastada, moodustavad kõigest 15 protsenti kõigist merereostustest. «Natuke lohakust siin ja veidi ükskõiksust teisal teevad kokku palju pahandust.»

Uuel merereostuse avastamise seadmel näeb Siff suurt tulevikku. Temaga on juba ühendust võtnud üks droone tootev firma. See tahab paigaldada ROW oma platvormile, et õlireostuse korral täpselt laigu ulatust hinnata. «Üks asi on tõsta õhku terve helikopter ja teine võtta auto pagasiruumist väike droon, paigaldada sellele meie aparaat ja õigesse kohta juhtida,» lausub ta.

Sifi eesmärk on ei vähem ega rohkem kui muuta firma majanduslikult edukaks ja selle toodetud reostusseire sensorid maailma juhtivamateks. «Tehnoloogiliselt oleme juba täna parimad, aga küsimus on ärilises edus. Parim toode ei taga veel automaatselt äriedu,» sõnab ta.

ROWi-nimelisel õlidetektoril on potentsiaali töötada veepuhastusjaamades, sadamates, tiheda liiklusega laevateedel, õli ja gaasi infrastruktuuridel, reostustundlikel looduskaitsealadel ja mujalgi. Suurimaks turuks võib lähiaastail Sifi sõnul kujuneda Lõuna-Korea. Õlidetektor veekogudel võiks tulevikus tema sõnul olla kohustuslik nagu suitsuandurid ruumides.

ROW nime kandva aparaadi väljatöötamine läks maksma ligikaudu kaks miljonit eurot. Sifi hinnangul piisaks ühest edukast aastast, et see investeering mitmekordselt tagasi teenida.

Olgu mainitud, et 2014. aasta on kuulutatud rahvusvaheliseks Soome lahe aastaks ja tehakse suuri jõupingutusi mereseisundi parandamiseks. Tegu on Eesti, Soome ja Venemaa ekspertide ühisprojektiga, mis annab esmakordselt võimaluse selgitada täpselt välja Soome lahe ökosüsteemi seisund.

See saab võimalikuks tänu Soome lahe ääres asuva kolme riigi tihedale koostööle, tänapäevastele vaatlusmeetoditele ja arenenud mudelitele, mille seas võiks eestlaste loodud seadmel oma koht olla.


Laser Diagnostic Instruments AS

•    Tegutseb 20 aastat

•    Kasvas välja Eesti Teaduste Akadeemia erikonstrueerimisbüroost

•    Keskendub veeseire tehnoloogiatele

•    Teinud seireseadmeid eri valdkondadele

•    Investeerinud üle 5 mln euro

•    Uusim seade ROW (Remote Optical Watcher) läks maksma 2 mln eurot

•    Omanikud Endel Siff (51 protsenti) ja OÜ Primos, mis kuulub Endel Sifile

•    2012 müügitulu 510 695 eurot

•    Kahjum 576 071 eurot

•    Bilansimaht 4 321 038 eurot

•    Töötajaid 28

Allikas: Krediidiinfo, Postimees


Kommentaar

Ellen Kaasik

Tallinna Sadama kvaliteedi- ja keskkonnajuhtimise osakonna juhataja

Oleme osalenud firma Laser Diagnostic Instruments veereostusseire seadme ROW põhjalikel esitlustel ASi Tallinna Sadam sadamates. Tegemist on innovaatilise ja Eesti teadlaste välja töötatud seadmega. ROWi kasutamiseks Tallinna Sadama sadamates on vaja jätkata selle funktsionaalsuse parandamiseks täiendavaid uuringuid avatud akvatooriumiga sadamates. Oleme kaalumas veereostuse seire pilootprojekti tegemist ROWi seadmega näiteks Muuga sadamas, mis on suurim naftatooteid käitlev sadam Eestis.

Seadme arendustöö peamine eesmärk on uurida selle funktsionaalsust ja merereostuse avastamise võimalikkust avatud sadamate tingimustes, kus näiteks Muuga sadama akvatoorium on 750 hektarit ja kaide kogupikkus üle kuue kilomeetri.