Swedbank Eesti juht: maailmamajanduses on lootust kasvule

Priit Perens. Foto: LAURA OKS/PM/SCANPIX BALTICS

Swedabk juht Eestis, Priit Perens, kirjutab ettevõtte infokirjas, et 2013. aasta tõi kaasa arenenud maailma jätkuvalt madala või olematu majanduskasvu, arenenud turgude börside tõusu ja arenevate turgude börside languse, eurotsooni taastuva usalduse, endiselt nullilähedase baasintressi ning lõi lootuse, et maailmamajandus hakkab 2014. aastal kiiremini kasvama.

Viimast võiks vähemalt arvata, vaadates aasta alguse majanduslehtede pealkirju.

Samas tekitavad need numbrid ka kõhedust. Arenenud turgude börsiindeksite tasemed on küll osaliselt põhjendatud kõrgemate kassavoogudega, kuid  teisalt on nii majanduse reaalkasv kui inflatsioon nullilähedased. Samal ajal kerkivad vaikselt, aga kindlalt ka kinnisvarahinnad, mida inflatsiooniarvutuses arvesse ei võeta. Kokkuvõttes tähendab see, et raha on jõudnud varade hindadesse, kuid mitte tarbijani.

Arenenud riikide võlakoormus on endiselt suur ja kasvab. Pole mingit teadmist, millal ja kuidas saaks seda olulisel määral vähendada. Tundub aga, et investorid on selle olukorraga harjunud: vähemalt eurotsooni probleemriikide võlakirjade tootlused on märgatavalt langenud ja neil on võimalik oma kohustusi turult refinantseerida. Eks see ole märk ka usalduse taastumisest euro vastu. Rahaliidu lagunemisest enam ei räägita.

Enamik ülemäärase võlaga koormatud riike on oma kulutusi vähendanud ja see on jooksvalt eelarve seisu parandanud. Siiski ei ole Euroopa ette võtnud hädavajalikke struktuurseid muudatusi, mis arvestaksid tänase hetke majanduslikku reaalsust. Euroopa riigid ei ole maailmas esirinnas: maksutõusud, energia hind, enamasti jäigad tööjõudu puudutavad regulatsioonid ja vananev elanikkond ei aita konkurentsivõime tõusule kuidagi kaasa. Kui eurotsooni riigid ei tee vajalikke struktuurseid reforme, moodustab euroala keskmine elatusstandard prognooside kohaselt aastaks 2023 ainult 60% USA keskmisest. Need on kurvad numbrid.

Eesti osas on põhjust olla optimistlikum. Meie majandus on väike ja ekspordil põhinev. Meil on praktiliselt olematu riigivõlg ja ka erasektori võlgnevus ei ole arengule takistuseks. Meie finantseerimine ei sõltu välisturgudest. Meie saame valida. Samas on peamiseks kasvumootoriks olev eksport ka võimalik probleem.

Kui meenutame 2009. aasta algust, on selge, et maailma majanduse jäätumisel saavad suurima tabamuse ekspordist sõltuvad riigid, nagu toona juhtus Singapuri, Lõuna-Korea ja Taiwaniga. Ka meie heaolu sõltub ekspordi sihtriikide majanduse seisust. Õnneks paistavad Eesti peamiste ekspordi sihtriikide Rootsi, Venemaa ja Saksamaa (erandina võib-olla Soome) majandused suhteliselt heas olukorras olevat.

Ent ka need riigid sõltuvad omakorda ekspordist ehk kogu maailma majanduse arengutest. Sõltumata sellest, kuidas käituvad arenenud riikide majandused, on maailmas jätkuvalt arenevaid riike, kus majanduse avatumaks muutumine ja inimeste vajadus oma elutingimusi parandada toovad kaasa majanduskasvu.

See võib tunduda lihtne öelda, kuid 2014. aasta võib kaasa tuua mõne aasta taguse olukorra, kus meie ettevõtjatel on taas vaja otsida uusi välisturge. Peaksime suunama oma pilgud  kaugemale, kus paistavad turud, kelle majanduse kasvumootorid on täna tugevamad, otsima uusi turge ka „ebatavaliste kahtlusaluste“ seast ning vähendama nii oma sõltuvust tänastest peamistest ekspordipartneritest. 2009.  aasta kogemus näitas, et meie ettevõtjad saavad kiirete pööretega hästi hakkama. 

Tänane hetk on selliste sammude astumiseks väga sobiv. Esiteks on meie ettevõtete laenukoormus endiselt suhteliselt madal ja teiseks pakub meile suurepäraseid võimalusi muutuv globaalne nõudlus. Üha suurem on tarbijate ootus väikeste spetsiifiliste kaubakoguste vastu, tahetakse saada kiiresti ja kvaliteetset kaupa, mis näeks välja teistsugune kui naabri oma. Just selles on tugevad Eesti ettevõtted: meie tootmine ja eksport on hajutatud, meie väiketootjad on paindlikud, kiired ja suudame pakkuda logistiliselt mugavat asjaajamist. Kõik need asjaolud on selged konkurentsieelised.

Eesti ettevõtjate konkurentsivõime ja paindlikkus ning majanduse tänane hea seis annavad meile võimaluse otsida uusi turge ning maailmamajanduse paigaltammumine sunnib meid tõenäoliselt seda varem või hiljem tegema. Mida varem me sellele peale mõtleme, seda parem. Edu teile uute võimaluste otsinguil!