/nginx/o/2013/12/30/2723422t1h7cef.jpg)
«Poeg soetas korteri, mis on tema elukohaks. Korteri soetamisel võttis ta laenu ning mina olen laenu kaastaotleja ning esialgu olime mõlemad omanikud 50%. Kuna tal oli plaan minna välismaale õppima ja et asjaajamine siin keeruliseks ei läheks, kui on tarvis korteriga tehinguid teha, siis vormistasime kogu korteri minu nimele. Pank ütles, et pole tähtis, kelle nimel korter on, peaasi, et on olemas laenutagatis ning tasutakse igakuiseid laenumakseid,» kirjutab lugeja.
«Poeg aga õppima ei läinud ja on elanud kogu aeg alates 2008.a. selles korteris. Kui nüüd korterit müüma hakata, siis kas võetakse seda arvesse, et korteri vormistamine minu nimele oli vaid tehniliselt vajalik ning tegelikult müüakse esialgselt 50% ulatuses minu poja poolt soetatud elamispinda, mis on olnud tema põhiliseks elukohaks? Ehk kui tekib tulumaksukohustus, siis minul, kes ma korteris pole elanud, ainult 50% ulatuses?» küsib lugeja.
Eluaseme võõrandamisel on maksuvabastus ainult isikul, kes on korteri omanik vahetult enne võõrandamist. Pole oluline, kuidas konkreetne omand saadi (osteti, päriti, kinkena, vahetati jne). Asjaolusid teadmata on arusaamatu, miks poeg oma kaasomandi vanemale loovutas, selle asemel, et anda talle volitus korteriga tehingute tegemiseks. Ja miks ei võiks poeg olla korteri ainuomanik?
Loe lisaks nõuandeid samal teemal või küsi tasuta nõu vastused.ee lehel.