/nginx/o/2014/01/11/2744690t1h42dd.jpg)
Rahandusministeeriumi asekantsler Ivar Siku sõnul on väär väita, et ministeerium kärbib maaelu rahastamist.
Rahandusministeerium: me ei kärbi maaelu rahastamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maaelu arengukava rahastamine koosneb Euroopa Liidu vahenditest ja Eesti riiklikust kaasfinantseeringust ning võrreldes 2007-2013 perioodiga igal juhul põllumajanduse ja maaelu summa Siku sõnul kasvab.
«Segadus on tekkinud, kuna põllumajandusministeerium on arengukava eelarvesse kirjutanud läbivalt 25 protsenti riigipoolset kaasfinantseeringut. Tegelikult on Eesti osaluse miinimummäär keskmiselt 15 protsenti, nagu selgus ühtse põllumajanduspoliitika määruste läbirääkimistel eelmise aasta lõpus, kus osales põllumajandusministeeriumi esindaja,» selgitas Sikk.
Siku sõnul oleks põllumajandusministeerium pidanud valitsust muutusest võimalikult kiiresti teavitama, kuid ei teinud seda ning seega oli arengukava rahastamisse plaanitud seitsme aasta peale üle 100 miljoni euro enam kui viimane täpsustatud kaasfinantseeringu määr oleks eeldanud.
See tähendaks Siku hinnangul teiste valdkondade arvel raha ühele valdkonnale suunamist ja seega senise põhimõtte muutmist ja kindlasti ka valitsuse eraldi otsust, kuna välisvahendite planeerimisel on Eestis läbivalt lähtutud põhimõttest, et välisraha kasutamisel lisatakse sellele minimaalne võimalik riigipoolse kaasrahastamise määr.
«See on oluline selleks, et riigi raha kasutada eri valdkondade mõttes terviklikku pilti silmas pidades ning vältida seitsmeks aastaks kulude fikseerimist. Samamoodi on vajadusel võimalik igal aastal kõigi meetmete, ka maaelu arengukava kaasfinantseering riigieelarve koostamise käigus üle vaadata, kuid ka siin tuleb lähtuda kogu riigi ja eri valdkondade vajadusest,» selgitas Sikk.
Siku sõnul vähendab täiendavate kulude fikseerimine vähendab riigieelarve paindlikkust (mis on niigi riigieelarve koostamisel üheks suurimaks väljakutseks) ning võimalusi suunata vahendeid hetkel kõige olulisematele prioriteetidele.
«Tasub silmas pidada ka kogu pilti - põllumajanduse ja maaelu rahastamine tervikuna suureneb võrreldes viimase eelarveperioodiga, näiteks kahekordistub põllumajanduse otsetoetus,» lisas ta.