/nginx/o/2014/02/21/2840624t1he170.jpg)
Kuigi võimalikust elektrirongide areaali laiendamisest on räägitud juba kümmekond aastat, pole majandusministeeriumi hinnangul see otstarbekas.
Elektrirongid kaugemale sõitma ei hakka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Rapla on kõige tõenäolisem, kus võiks seda (raudtee elektrifitseerimist – toim) teha,» rääkis majandusministeeriumi transpordi arengu osakonna juhataja Toomas Haidak riigi transpordi arengukava tutvustamisel. Ta lisas, et ministeeriumi hinnangul ei oleks reisijate maht piisavalt suur, et raudtee elektrifitseerimine Raplani oleks mõistlik, seda eriti arvestades ülejäänud raudtee investeeringute plaani. «Eksisteerib vajadus Pärnu-Lelle liini rekonstrueerimiseks, kui Rail Balticut ei tule,» rääkis ta.
Majandusministeeriumi transpordi asekantsler Eero Pärgmäe lisas, et kuna pooled Raplat läbivad rongid tulevad kas Viljandi või Pärnu suunalt, siis elektrifitseerimine kuni Raplani poleks mõistlik, sest elektrironge saaks kasutada ainult teatud kellaaegadel. «Sellisel juhul tuleks elektrifitseerida juba Viljandini, aga see muutuks mõttetuks,» tõdes ta.
Pärgmäe sõnul on samuti küsitud, miks ei elektrifitseerita ära Aegviidu ja Tapa vahele jääv 20-kilomeetrine lõik, sest «see ei ole ju suur vahemaa». «Kuna Tapal peatuvad nii Tartu kui ka Narva suuna rongid, siis tegelikult on Tapa hästi ühendatud ja elektriraudtee sinna viimine ei anna lisandväärtust,» selgitas ta. Pärgmäe lisas, et pealegi on kontaktvõrgu ehitamine väga kallis. Pärgmäe tõi näite, et Tapa-Aegviidu liinil oleks vaja rajada vähemalt üks alajaam, mille maksumus on 10 miljonit eurot. Samas peab riik arvestama sellega, et pärast 2020. aastat on vaja investeerida olemasolevasse Aegviidu-suunalisse kontaktvõrku.
Varasematel aastatel on räägitud ka Tallinna ja Rakvere vahelisest elektrirongiliiklusest.
Kolmapäeval riigikogus vastu võetud transpordiarengukava aastateks 2014-2020 näeb ette rongiliikluse taseme tõstmise, eesmärk on kahekordistada rongireisijate arvu aastaks 2020 ning rekonstrueerida raudtee, et tagada seal liikumiskiirus 120 km/h.