Karjäärinõustaja: liigne kontroll muudab inimesed kibestunuks

Tiina Saar. Foto: Tairo Lutter / SL Õhtuleht

Karjäärinõustaja ja Proeksperdi personalijuht Tiina Saar kirjutab sellest, mida inimesed tööandjalt ootavad. «Kõik klassikalised ülemus – alluv süsteemid on ajast ja arust, kontroll muudab inimesed kibestunuks,» ütleb ta.

Sel aastal valiti Eestis esimest korda silmapaistvat tööandja brändi ja Proekspert sai sel üritusel erasektori parima tööandja tiitli. Selle asemel, et õnnest käsi kokku lüüa, küsisid insenerid uurivalt: miks anti, mille alusel valiti, kas piinlik ei ole end selliste sulgedega ehtida.

See on kõnekas fakt selle kohta, kui nõudlikud on oma ala tipptegijad ja tööandja kultuur, mis neile sobib, peab olema rätsepatööna õmmeldud. Eestis paistab silma peamiselt selline ühepajatoidu stiilis brändimine tööandjana. Teeme natuke kõike: paneme säravad pildid töökuulutusse, lubame väljakutset pakkuvat tööd, toredat meeskonda ja konkurentsivõimelist palka; teeme suve- ja talvepäevi, sponsoreerime tudengeid, teeme veidi heategevust, käime töömessidel, korraldame perepäevi jne. See muudab kahjuks ka tööandjad tööotsijate jaoks üheülbaliseks ja keeruline on leida kedagi, kes just mind kõnetab. Teemat süvitsi uurides selgub, et eristuda ei julgetagi, ehkki mõni telekanaleid pakkuv firma võikski end positsioneerida filmikultuuri ümber kuni selleni välja, et pakkuda oma töötajatele animatsioonikursusi jne. Või mõni kindlustusfirma keskenduda peamiselt just 60+ seltskonna värbamisele, hoidmisele ja arendamisele. Rõivatootja ja turustaja kõnetada moemeelseid,  teenusettevõte pakkuda oma inimestele ka teeninduspsühholoogia alast väljaõpet, supervisiooni. Selle asemel püütakse aga võimalikult suure võrguga püüda, et ju keegi ikka võrku kinni jääb ja tööle tahab tulla. Ja loodetavasti meie hele kontor motiveerib teda ka aastate pärast siin töötama. Aga kui jutt käib intelligentsetest töötajatest, kelle võimuses on luua paremat homset, siis on see stiil juba ette määratud hukule.

Väärtuspõhine värbamine

Oleme liikunud oluliselt edasi arengutasemelt, kus tööandja oli end määratlenud ja otsis siis vaid inimesi, kes talle kõlbaksid. Täna soovivad inimesed ise disainida töökultuuri ja keskkonna, kus end teostada ja nad ei soovi seda sugugi teha vaid eraettevõtluses. Rohkem kui kunagi varem on meil multitalente, kes ei rahuldu ühe tööandjaga, vaid peavad saama oma eneseteostuse vähemalt kolmele erinevale vaalale toetada. Näiteks lisaks keskkonnatööle tegeleda moedisaini ja ürituste korraldamisega. Või lisaks juuratööle saaksid olla psühholoogid õhtuti ja tegeleda õpetamisega nädalavahetusel. Oma töös karjäärinõustajana näen üha rohkem seda, et ka väga stabiilsetelt ja mainekatelt erialadelt, nagu õpetaja, hambaarst, farmatseut, sümfooniaorkestri pillimängija soovivad inimesed ära liikuda. Ja mitte seepärast, et töö oleks tingimata ammendanud, aga seepärast, et kultuur, kus nad töötavad, on igav ja rigiidne või ei väärtustata nende panust piisavalt. Enamasti tunnevad need inimesed siis ka seda, et neid ei ole ära kuulatud ja neil pole seal koostööpartnerit, kes oleks huvitatud nende arvamusest ja muutuste ellu viimisest. Pole ettevõtet, kellega mõelda koos suurelt.

Äge müüb

Millised siis on ihaldusväärse tööandja tunnused täna, lisaks sellele, et ta peaks maailma paremaks muutma on tegevusvaldkonnaga, jätma endast helendavaid jälgi ja oleme inimkeskne. Inimesed otsivad teatavat ägedust. Ideaalis ägedust, mis on siiski tagatud stabiilsusega. Inimesed soovivad, et tööandjal oleks nende vastu huvi mitte ainult erialaselt, vaid ka inimesena ja soov inimese väärtuse kasvamisele kaasa aidata. Autonoomsus ja demokraatia on möödapääsmatud kui rääkida elujõulisest tulevikutööandjast. Ja tulevik algas juba täna. Janunetakse tulemuspõhiste, usaldusel baseeruvate töösuhete järgi. Ja üllatus – üllatus, sellisel juhul pole ka palk number üks kriteerium, miks kellegi juurde tööle minna. Pigem see, et saab midagi koos teha, kogeda ja tunda, et meie tegime. Kui tuleme tagasi nutikate töötajate juurde, siis on neile oluline töötada koos oma ala parimatega. Just see on kompliment ja arengu katalüsaator. Aga nutikad tahavad olla kultuuris, mis on läbipaistev, kus julgetakse võtta vastutust, kõndida radadel, kus varem pole käidud.

Proeksperdis on olnud pidevalt laual teema nimega: huvitav töö. See on see, mis inseneri kõnetab. Ja igavene dilemma selle üle, mis siis saab, kui alati pole huvitavat tööd, vahetevahel on vaja teha ka seda nö vähemhuvitavat. Või kuidas leida ettevõttest üles inimene, kelle jaoks ka selline töö võib huvitav olla. Teine motivatsiooni alustala on paindlikkus, ehk usaldusel baseeruvad töösuhted. Proeksperdis on sellega astutud järgmisele tasemele ja loobutud koguni formaalsetest juhtidest. Juhtidevabadus aitab initsiatiivil ja algatusvõimel esile tulla. Keegi ei oota, et juhid elevandiluutornist otsuse alla saadaksid, vaid tullakse keskpõrandale kokku ja otsustatakse ise. Ja kolmas motivatsiooni tugitala on inimesed, kes loovad õhkkonna. Väga raske on töötada keskkonnas, kus on inimesed, kes mind ei inspireeri. Seega, innustavad professionaalsed kooslused aitavad kaasa sünergiale, mis paneb tundma, et teed tähenduslikku tööd.

Mis siis Proeksperdile Unistuste Tööandja konkursil nii uhke tiitli tõi? Žürii sõnul uudne lähenemine. Täpsemalt personaliprotsesside terviklik käsitus -  iga tegevuse süsteemne läbimõeldus ja terviklik põhjendatus. Seega on see tiitel eelkõige personalispetsialistide tunnustus meie personalimetoodikale. 

Seest vaadates teame, et paljud mõtted on veel rakendamata, et aegajalt oleme teinud vigu ja nende eest ka tõsist hinda maksnud. Kõige olulisema hinnangu saame töötajatelt, sest nemad ütlevad, kui hästi head ideed – ja metoodikad -  on päriselus käima läinud.

Tõesti – Proeksperdis on palju veel arendada ja ehitada, ja seda ka personalivaldkonnas, kuid üks on kindel. Julgus teha asju, mida varem pole tehtud, näiteks kasvõi firmaromaan «Homse maailma kirjanikud» – on midagi, mis sobib just tarkvaraarenduse tööandja brändiga.