Tööotsija blogi: kuidas teha komposti?

Foto: Panther Media/Scanpix

CV-Online on pannud kolm tööotsijat oma kogemustest ja läbielamistest blogima, pakkudes omalt poolt juurde nõustaja kommentaari. Tarbija24.ee toob aadressil parimamet.wordpress.com ilmuvad värsked blogipostitused veidi lühendatud kujul ka oma lugejateni.

Tõlgi ja korrektorina töötanud ning keskonnakavade ja -mõõdikute väljatöötamisega kokku puutunud 28-aastane tallinlanna Lea Jalukse, kel on bakalaureusekraad keskonnatehnoloogia erialal Tartu ülikoolist, on töötuna arvel 2009. aasta juulist.

Seekord palus CV-Online igaühel kirjutada arvamuslugu või artikkel teemal, millest ta ise kirjutada soovib ja/või milles end asjatundjaks peab.

Lea kirjutab:

Tallinnas Nõmmel on mitut sorti aedasid. Osad on vanad ja viltused metsase aiaga, osad pisikesed ja naabri maja otsa hunnikusse lükatud lillepeenardega, osad uued ja maastikuarhitekti käekirjaga klanitud. Viimastel aastatel on linnaosavalitsus nõmmelasi rõõmustanud punase kilekoti kampaaniaga – iga aadressi kohta viib linnaosavalitsus ära 10 kilekotitäit kokkuriisutud lehti ja okkaid.

Kust tuleb muld ja millest tekib?

Täna Nõmmelt bussiga linna poole sõites juhtusin pealt kuulma kahe vanaproua vestlust. Teemaks oli aiapidamine. Selgesti oli aru saada, et tegemist on põliste nõmmelastega: jutu läbivaks teemaks oli, et see muld on siin ju nii vilets ja liiv neelab sellegi. Ega Nõmme aedades kergesti midagi ei kasva küll. Mulda on vähe.

Kuidas ise mulda teha?

See käib nii: leiad aiast nurga, kus päike ei prae ja salasilm ei seleta. Lühidalt – põõsaaluse. Valad kevadel kokku riisutud lehed sinna. Jätad hunniku rahule. Järgmiseks kevadeks on põõsa all muld.

Suuremamõõdulise hunniku korral ja juhul, kui sa lisad hunnikusse pidevalt võilillejuurikaid, rohuniitmeid, rabarberilehti, mädaõunu ja äraõitsenud lillevarsi juurde, tuleb järgmisel kevadel hunnik hargiga päikesepaistelisemasse kohta ümber tõsta, paar kabatšokitaime peale istutada ja mullana saab teda pruukida ülejärgmisel kevadel. Meie aias on selline kaheväljasüsteem toiminud aastakümneid.

Kompostimisest võid suisa sõltuvusse sattuda

Kogu asja juures on üks oht: kompostimisest jääb kergesti sõltuvusse. Varsti hakkad oma kompostihunnikusse suhtuma nagu mõnda vähenõudlikku kodulooma. Kipud teda poputama mere äärest kotiga toodud adruga ja kanakaka graanulitega.

Kilkad õnnelikult nagu kirglik kalamees, kui ümberkaevamisel pooltsada sõnnikuussi ühes puntras märkad. Arutled, kust laenata kevadel lõigatud õunapuuokste jaoks puiduhakkemasinat, et oksapuru suvise murusodiga segada.

Ka saadud kompostil on üks viga: see saab kohe otsa. Kaheaastane kompostihunnik uuristatakse vahetult pärast lumesulamist auguks ja veetakse lilledele. 

Veel mõned nõksud algajale kompostitegijale

• Ära muuda igal aastal kompostihunniku asukohta, ussikesed tahavad oma kodu.

• Sega plödisem ollus (muruniiduki kastist) krõbisevama ollusega (puiduhake).

• Kuni 1 sentimeetri jämedune oks kõduneb ka hakkemasina abita. Lõika üle 20 sentimeetri pikkused taimevarred ja oksad juppideks – ümber kaevata on pärast kergem.

• Kompostikast võib mõnel puhul olla hea mõte, aga see ei tohiks olla õhukindel. Õhukindlas kastis tekib hais.

• Kui tahad kompostida toidujäätmeid, siis lase aga käia! Aga hunnikut tuleb siis lindude ja näriliste eest kaitsta.

• Ja mis põhiline: ole naabrite vastu sõbralik ja hooliv.