Majalipuks ei pea valima kalleimat sinimustvalget

Vabariigi aastapäeval heisatakse riigilipud. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Midagi sellist polnud ma ühe tootja käest veel kuulnud: osta odavam! Aga just sellise soovituse andis Lipuvabriku turundusjuht Karina Tõeleid, kelle sõnul on õhemast kangast sinimustvalge kodus kasutamiseks parim valik.

«Tänapäevastest materjalidest lipud on nii vastupidavad, et tegelikult peab sinimustvalge ostma korra elus,» rääkis Tõeleid. Kui veel kümme aastat tagasi oli kohustuslikke lipupäevi Eestis üle kümne, siis nüüd on neid kõigest kolm: 24. veebruar, 23. juuni ja 20. august. «Nii harva heiskamise puhul peavad praegus­aegsed lipud väga hästi vastu,» oli Tõeleid veendunud.

Kui vanasti tehti lippe siidist ja villasest kangast, siis tänapäeval valmistatakse neid polüestrist, mis on ilmastikukindel. «Üks suur mure lippude puhul on värvipidavus, aga see kimbutab pigem päevast päeva väljas olevaid reklaamlippe,» rääkis Tõeleid. Kui aga heisata lipp paar korda aastas, siis ei juhtu midagi ka selle värvidega.

Ta täpsustas kohe, et kõik eelnev käib siiski korralike lippude, mitte «lipulaadsete toodete» kohta. «Selliseid lipulaadseid tooteid on Eestis ka müügil, kus värvid on valed ja kangas väga õhuke, meenutades voodririiet,» selgitas ta. Tõeleiu sõnul on aga ostjal väga keeruline aru saada, millist kangast on lipu valmistamisel kasutatud, sest pakendile seda kirja ei panda. «Otsige lihtsalt tuntud tootja lippe,» soovitas ta.

Poodides müüakse nii laidudest kokku õmmeldud kui ka trükitud sinimustvalgeid. «Lipuetiketi kohaselt on üldjuhul riikide lipud õmmeldud, aga seda ei saa võtta kui reeglit,» selgitas turundusjuht.

Kalli lipu kehvad küljed

Kõige tavalisemat majalippu valides soovitab Tõeleid osta õhemast kangast lipu. «Paksem lipukangas meenutab villast kangast, millest enne Teist maailmasõda tehti lippe, aga sellega on jändamist rohkem,» rääkis Tõeleid. Näiteks kui vihma sajab kui oavarrest, imab selline kangas palju niiskust. «Enne kokkupanemist tuleb seda kaks päeva kuivatada, et ei hakkaks hallitama,» rääkis ta.

Õhem, polüestrist lipp kuivab aga õhu käes hetkega ja on seepärast lihtsalt praktilisem. Paksema ja õhema lipu hinnavahe on Lipuvabriku poes umbes viis eurot.

Tõeleiu sõnul lähevad majalipud sageli seetõttu katki, et neid ei heisata õigesti. «Lipp on mingi harjavarre otsas ja käib vastu maja seina, loomulikult nühib siis lipu katki,» tõi ta näite. Majalipu varras võiks olla 2,5 kuni 3 meetrit. Kortermajade puhul valitakse lipualuse asukoht sageli selle järgi, et oleks kerge heisata. «Sageli on see välisukse varjualuste lähedal ning lipp hakkab vastu katust käima ja sellisel juhul on see paari aastaga katki.»

Kui majalipuks sobib igati ka õhemast kangast lipp, siis lipumasti heisatav mastivimpel võiksid olla paksemast kangast. Tõeleiu sõnul kurdavad inimesed sageli, et mastivimpli servad narmendavad juba poole aastaga. .

«Aga kui mast asub hästi tuulises kohas, siis ükskõik kui vastupidav või hästi tehtud see vimpel ka ei ole, on see ikkagi ainult riie,» tõdes ta. Seetõttu küsitakse nende vabrikupoes mastilipu ja vimpli ostjatelt, kus on kavas seda heisata.«Mida kõrgem mast, seda tuulisem on ja kui see asub veel tuulises kohas, näiteks mere ääres, siis meie soovitame paksem kangas valida,» rääkis Tõeleid.

Alvar Leola Liputehasest selgitas, et enamus liputootjaid soovitavad lippe varuda kolm-neli tükki  masti kohta aastas, kui lipp lehvib seal aastaringselt.  «Kui saab vähemaga hakkama, on väga hea, kui kulu peaks aga suurem olema tuleks analüüsida, et kas sai õigest materjalist lipp soetatud või on ilmastikuolud olnud liialt räsivad,» jagas ta soovitusi.

Mupo reid

Lipuvabriku kogemus näitab, et uusi lippe ostetakse suuresti korda aastas – enne vabariigi aastapäeva ja jaanipäev. «Tallinnas me saame ka kohe aru, kui mupo on reidi teinud ja teinud kas trahvi või hoiatuse neile, kel sinimustvalget väljas pole, sest siis tormatakse meie juurde,» lisas Tõelaid.

Asjatundja sõnul võiks u kolmandik sinimustvalgeid majalippe tegelikult välja vahetada. «Asendada võiks need lipud, mis tehti riigivõimu vahetudes, sest siis tehti neid igas toonis ja materjalidest,» tõdes Tõelaid. Ta selgitas, et päike ja ilmastik on toonaste sinimustvalgete  värvi nö ära söönud. «Sinine ei ole enam see, mis olema peaks, must on pleekinud ja kui lipp näeb vanunud välja, siis võiks uue soetada,» arvas Tõelaid.