/nginx/o/2013/04/09/1680318t1h91ab.jpg)
Pärnumaa kalamehed Jaak Aas ja Argo Mengel esitasid riigikogu keskkonnakomisjonile taotluse, et kakuamiräime püügikvooti jaotataks kastmõrdade vahel, senise ühise ehk nn olümpiapüügi kvoodi asemel. Mehed toetusid oma ettepanekutes 2/3 Pärnumaa kastmõrra omanike toetusallkirjadele.
Olümpiapüük tähendab võistupüüdmist sellest päevast alates, kui põllumajandusminister oma käskkirjaga püügi avab. Kastmõrra merre asetamiseks sobivaid kohti ei ole kuigi palju ja nii on igal mõrraomanikult oma rannas kindlad platsid. Looduslikud tingimused Liivi lahes on sellised, et räimeparved jõuavad Häädemeeste ja Tahkuranna randa pea kaks nädalat hiljem kui Pärnu ja Audru platsidele, mis loob vähenenud räimekvootide tingimustes olukorra, et Pärnu ja Audru mehed on olümpiavõistluse selleks ajaks juba lõpetanud, kui kala teiste meeste mõrdade juurde jõuab.
Riigikogu keskkonnakomisjoni liikme Annely Akkermanni sõnul peab räimepüügikorraldus vastama parimatele praktikatele, mida kahtlemata oskavad välja pakkuda kalurid ise. «Räimepüük peab võimaldama kaluriperedele stabiilset iga-aastast sissetulekut ja elukorraldust,» leiab Akkermann.
Kaks aastat tagasi pöördusid keskkonnakomisjoni poole samuti looduslike tingimuste tõttu olümpiale «hiljaksjäävad» Kihnu ja Manõja kakuamimehed ja neile eraldati eelmisel aastal Liivi lahe ühisest piirkondlik kvoot, milleni nad said püüki jätkata ajal, kui ülejäänud Pärnumaa kalurid olid «olümpia» juba lõpetanud. 2011. aasta 375-tonnise olümpiapüügi asemel, said kihnlased piirkondliku kvoodi alusel 2012. aastal püüda 727 tonni.
Põhimõtteliselt peaks püügipiirangud toetama rannakalurite elujärje ja sissetulekute stabiilsust, mitte sundima neid osalema olümpial, võttes lõivu nii une, tervise kui mereohutuse arvelt, eriti tingimustes, kus osa mehi saab stardi 2 nädalat konkurentidest hiljem. Räimepüük on rannakaluri pere sissetuleku ja Eesti kalaekspordi oluline osa.
TÜ Eesti Mereinstituudi ihtüoloog Heli Špilev ei näinud kalavaru seisukohalt olulist vahet, kas varust võetakse kvoodijärgne kogus välja olümpiapüügi reeglite kohaselt või jaotatuna võrdselt kõigile kastmõrdadele nii, et iga mõrraomanik saab oma püügitempot valida kala hinna ja ilma järgi.
Põllumajandusministeeriumi esindajad Ain Soome ja Olavi Petron ei olnud vastu väikestele ümberkorraldustele, et võimaldada Pärnumaa rannakalurite kvoodi jaotamine kastmõrdadele.
Vastuseisu väljendas vaid keskkonnaministeeriumi esindaja Kaire Märtin, kelle põhiline argument oli senise kvoodijaotuse odavam ja tõhusam kontrollivõimalus.
«Kalapüük on eelkõige elukutse, mis peab andma kalapüüdjatele ja töötlejatele elatist ja tooma kala rahva toidulauale säilitades sealjuures kalavarude püsimise taastuval, maksimaalselt saagikal tasemel. Ikka peab kontrollima, aga kontroll ei saa prevaleerida parima püügipraktika üle,» leiab Akkermann.
Liivi lahe rannapüügile eraldati 2008. aastal kvooti 8826 tonni ning 2012. aastal 5985 tonni ehk võrreldes 2008. aastaga oli Liivi lahe rannapüügikvoodi osa 2012. aastaks vähenenud 32,2%, kuid rannapüügile traalpüügi arvel lisatud Eesti Liivi lahe kvoodi abil kujunes Liivi lahe rannapüügikvoot 2013. aastal 2008. aastaga võrreldes 26,5% väiksemaks.