Tervisekeskuse ehitusel töötas ligi kolmandik töötajaist mustalt

Foto: Marko Saarm / Sakala

Veebruari alguses kontrollisid maksu- ja tolliameti ning politsei- ja piirivalveameti ametnikud Narva-Jõesuu tervisekeskuse ehitusobjekti, 105 kontrollitud töötajast 29 puhul olid töötasud deklareerimata.

Ehitusobjektil tegutseb 28 erinevat alltöövõtjat, kellest 14 puhul tuvastati uusi töötajaid, teatas amet.

Nende alltöövõtjate keskmine palgatase on 450 eurot. Objektil töid tegevatest alltöövõtjatest probleemsemad on neli äriühingut. Neid kontrollides on tekkinud kahtlus, et ümbrikupalga maksmist rahastatakse sularaha väljaviimisega arvete alusel, mille kirjutanud äriühingud maksuhalduri huvi korral reeglina oma tegevuse lõpetavad.

Ühe alltöövõtja, kelle töötajate töötasud on 320 eurot, kontrollimisel selgus, et ta kasutab fiktiivseid arveid ja on jätnud kahe kuu jooksul tasumata 26 000 euro ulatuses makse.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Kaido Lemendiku sõnul on ehitusvaldkond jätkuvalt ameti kõrgendatud tähelepanu all ja vajadust selle järele näitab ilmekalt ka tervisekeskuse ehituse kontrolli tulemus.

«Deklaratsioonidel kajastamata töötajad toovad ikka tavapäraseid vabandusi «olen esimest päeva tööl» või «tutvun tööga». Siin loodame suurt abi töötamise registreerimise eelnõust, mis praegu riigikogu menetluses on. Nimelt tuleks eelnõu kohaselt kõik tööd tegevad isikud enne nende faktilist tööleasumist registreerida, mis peaks oluliselt vähendama selliste «esimese päeva töötajate probleemi,» rääkis Lemendik. 

Maksuhaldur kontrollib kõigi 29 oma sõnul äsja tööle asunud töötaja väidete õigsust. Kui selgub, et isikud on valetanud oma tööleasumise hilisemaks, alustatakse nende suhtes väärteomenetlus. Maksimumkaristus sellistel juhtudel on 1200 eurot.

Maksuameti pressiesindaja Uku Tampere selgitas, et väärteomenetlus alustatakse selle isiku suhtes, kes rikkumise toime paneb. Töötajaid trahvitakse juhul, kui nad maksuhaldurile tahtlikult valetavad.

Ettevõttele võib maksuhalduri tegevuse takistamise eest määrata rahatrahvi kuni 3200 eurot (sealhulgas valetamise eest). Ümbrikupalga maksmise eest võib ettevõtet trahvida kuni 13 000 euroga.

«Lisaks sellele peab ettevõtte loomulikult ära tasuma ka tasumata jäänud maksud ning viivitusest tekkinud intressi,» lisas Tampere.

Lemendik lisas, et niinimetatud uute töötajate kõrval näitavad kontrollide tulemused ka üldist ümbrikupalga maksmise riski ning oli ka selliseid firmasid, kus deklareerimata töötajaid küll ei tuvastatud, kuid ettevõtte palgatase oli siiski küsimusi tekitav.

«Kontrollitud firmade keskmine palgatase kõigub 450 euro ringis, mis tänast üldist palgataset arvestades tekitab õigustatud küsimusi. Probleemsete ettevõtete puhul on palgatase hoopis 260 kuni 350 eurot. Taoliste palkade puhul võib ettevõtja igal juhul maksuhalduri eritähelepanuga arvestada, ka siis, kui n-ö uusi töötajaid ei tuvastata,» märkis Lemendik.

Möödunud aastal määras maksu- ja tolliamet ehituse valdkonnas ettevõtetele täiendavalt tasumisele 8,1 miljonit euro ulatuses makse, mida on 93 protsenti enam kui 2012. aastal. Määratud maksudest on praeguseks laekunud 4,5 miljonit eurot ehk 56 protsenti. 

Kokku viidi 2013. aastal ehitusvaldkonnas läbi 1976 kontrolli, mida on 45 protsenti rohkem kui sellele eelneval aastal.