Päevatoimetaja:
Sander Silm

Lugeja küsib: kas korteriühistu tohib veenäitude mitteteatamise eest trahvida?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liis Velsker
Copy
Veekraan.
Veekraan. Foto: Peeter Langovits

«Kas korteriühistul on õigus veenäitude mitteteatamise eest trahvida? Meie korteriühistu üldkoosolekul on kunagi vastu võetud selline otsus: «Koostada sisselaskmisest keeldumise korral sellekohane akt ja määrata antud korteri iga elaniku kohta arvestuslikuks veekuluks 7,5 kuupmeetrit (4,5 kuupmeetrit külma ja 3 kuupmeetrit sooja vett). Pärast veemõõtjate kontrolli teostamist fikseeritakse vastavas aktis veemõõtjate näidud. Ümberarvestust ei teostata. Sama põhimõtet rakendatakse ka nende korteriomanike suhtes, kes ei ole 2 kuu jooksul esitanud oma korteri veemõõtjate näitusid. Ka sel juhul veekulu ümberarvestust ei teostata.» See tähendab, et põhimõtteliselt maksan ma trahvi (mis meie ühistus on päris kopsakas – 28,5 eurot), sest kasutatud vee eest tasun ma hiljem, kui näidu ära teatan, niikuinii,» kirjutas Tarbija24-le Stella.

Vastab Korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi:

Korteriühistul kui juriidilisel isikul on õigus määrata leppetrahv, kui selles on kokku lepitud ja sõnaselge regulatsioon tuleneb põhikirjast. Veemõõtja näitude ja taatlemistega seotud teema on korteriühistu siseküsimus ja regulatsiooni vajalikkuse määravad tegelikult ära konkreetses majas elavad ühistuliikmed ise. Juhul, kui on pidevalt probleeme näitude teatamisega (hilinemised või mitte teatamine) tulebki võtta resoluutsed õiguspärased meetmed kasutusele, et kohusetundetud ühistuliikmed ühistus olevat korda austaksid.

Tuginedes Teie küsimusele on väga raske hinnata, kas tegevus on õiguspärane või mitte, sest puuduvad ühistupoolsed selgitused, mida konkreetsel juhul peab hindama.

Tagasi üles