/nginx/o/2013/12/02/2661994t1h5011.jpg)
Riigikogu võttis täna kolmandal lugemisel pikka menetluse käigus mitmeid muudatusi läbi teinud riigieelarve baasseaduse.
Riigikogu võttis vastu eelarve baasseaduse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahanduskomisjon kiitis oma eilsel istungil heaks ja suunas lõpphääletusele riigieelarve seaduse eelnõu, mis on esitatud riigikogu täiskogu tänasele istungile kolmandaks lugemiseks. Kolmandal lugemisel hääletas seaduse poolt 53 riigikogu liiget, vastu oli 33 ning Andres Herkel jäi erapooletuks.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester sõnul viidi riigieelarve baasseaduse menetlemisel viidi sisse olulised tähtsad muudatused, mis tagavad riigieelarve stabiilse ja tõrgeteta menetlemise, vahendas riigikogu pressiteenistus.
Jaanuari keskel katkestas riigikogu täiskogu kolmapäevasel istungil riigieelarve baasseaduse eelnõu teise lugemise. «Tegemist on riigikogu jaoks olulise seadusega, mis tuleb riigikogus ka korralikult läbi töötada. Seetõttu on põhjendatud anda võimalus veelkord muudatusettepanekute esitamiseks ja eelnõu sätete sisuliseks arutamiseks täiskogus,» selgitas Sester toona.
Jaanuari lõpus toimunud rahanduskomisjoni istungil analüüsis komisjon läbi komisjonis opositsioonilt laekunud 29 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon ise koostas 31 muudatusettepanekut.
Muudatused viidi eelnõusse riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamiseks, sealhulgas suurendades riigikogu rolli poliitika põhialuste kinnitamise läbi. Vastavalt muudatusettepanekutele peab valitsus esitama riigieelarve strateegia riigikogule viivituseta pärast kinnitamist. Valdkondlikud arengukavad esitab valitsus tulevikus riigikogule enne kinnitamist aruteluks. Põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad ise oma tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmise üle. Tulenevalt Euroopa Keskpanga arvamusest sätestati Eesti Panga juurde eelarvenõukogu moodustamine. Sester märkis toona, et eelarvenõukogu ülesandeks on anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ning jälgida siseriiklike eelarvereeglite täitmist. Eelarvenõukogu on oma ülesande täitmisel sõltumatu ja ei võta vastu juhiseid Eesti Pangalt, valitsuselt või muudelt avaliku- või erasektori organitelt. Eelnõusse lisati ka klausel, et riigieelarve seaduses ei saa esitada kehtivate seaduste muutmist või kehtetuks tunnistamist. Sesteri sõnul tuleb oluliseks pidada ka riigieelarve tasakaaluga seotud reeglite täpset formuleerimist, mille kohaselt peab riigieelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Eelnõus täpsustati kohalike omavalitsuse üksustega seotud regulatsioone. Riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eelnõuga sätestatakse eelarvevaldkonnale esitatavad nõuded ja kohustused ning määratakse eelarvestamise mõisted ja põhimõtted. Riigieelarve koostamisele seatud nõuete täitmiseks kehtestatakse tingimused valitsussektorisse kuuluvate isikute rahaliste vahendite planeerimisele ja kohustuste võtmisele.