Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Kaitsjad: Bakuu afääris süüdistatavad on puhtad ja tuleks õigeks mõista

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Bakuu investeerimispettuses süüdistatavate kaitsjad väitsid täna Harju maakohtu kaitsekõnedes, et Erkki Piirsalu, Tõnis Haavel ja Gild Financial Advisory Services pole toime pannud investeerimiskelmust ning tuleks neile esitatud süüdistustes õigeks mõista. Samuti tuleks jätta läbi vaatamata investorite tsiviilhagid nende vastu.

Süüdistuse teravik oli suunatud OÜ Seaside Residence Baku (SRB) toonase juhi Erkki Piirsalu vastu, kellele pannakse süüks investeerimiskelmuse täideviimist.  

Piirsalu kaitsja, vandeadvokaat Aadu Luberg ütles, et investeerimispettuses süüdi mõistmiseks peab olema tõendatud, et süüdlane sellest kasu sai. Piirsalu polevat aga väidetavast investeerimispettusest tulu teeninud, samuti ei ole ka tõendatud investoritele tekkinud kahju suurus ja iseloom.   

Kaitsja sõnul on riigiprokurör Steven-Hristo Evestuse süüdistuses ka teine vastuolu: suur osa süüdistusest väidab, et rikkumised on toime pannud praeguseks pankrotistunud SRB, mitte Piirsalu, kuid ometi pannakse kogu süü Piirsalule.

Samuti on prokurör ja süüdistajad Lubergi sõnul mööda vaadanud asjaolust, et kuigi Aserbaidžaanis esialgselt soetada plaanitud krunti ei õnnestunud SRB-l soetada, on investorite raha paigutatud asendusmaasse, mille väärtus on praegu 31,5 miljonit eurot.

Vastuolu seisneb selles, et suurinvestorite väitel ei näita Aserbaidžaani registrid, et SRB järglasel Delta Land LCC-l sellist vara oleks. Lubergi sõnul on maa aga olemas, kirjutatakse lähipäevil Delta Landi nimele ja investoritel võimalus oma investeeringud vähemalt mingis osas tagasi saada.

Kuna seega pole võlakirjade omandajatele tekkinud kahju suurus tegelikult teada, tuleks Lubergi hinnangul süüdistatavad õigeks mõista ja nende vastu esitatud tsiviilhagi rahuldamata jätta.

Kokkuvõttes ei ilmne Lubergi sõnul tunnistajate ütlustest ega ka süüdistusest, et Aserbaidžaanis ebaõnnestunud äritehingud (peaasjalikult kaitseministeeriumi otsus maad mitte müüa) oleks olnud tahtlik tegevus. «Kui keegi väidab, et tahtlus kõiki petta oli olemas juba võlakirjaemissiooni korraldamise ajal, siis nendele vendadele tuleks küll Oscar anda, sest sellist pettust annab ikka korraldada,» ütles Luberg.

Ta põhjendas seda asjaoluga, et Piirsalu pühendus võlakirjaemissiooni järel Aserbaižaani kinnisvara arendamisse täielikult, käis üheksa korda kohapeal ja organiseeris ka mitu investorite reisi.

Tema väitel tuleks Piirsalu õigeks mõista, millega langeks ühtlasi ära ka kõigi teiste kaassüüdistatavate vastutus.

Gildi kaitsja: mingit prospekti ei olnud 

Sama meelt oli ka AS Gild Financial Advisory Services (Gild FAS) kaitsja Margus Mugu.

Nimelt on riigiprokurör Steven-Hristo Evestus süüdistusaktis väitnud, et investeerimispettus avaldus võlakirjade emissiooni tingimustes ja selles, kuidas seda investoritele esitati. Seaduse kohaselt on investeerimispettus aga valeandmete esitamine emissiooni prospektis või muus avalikkusele esitatud teabes.

OÜ Seaside Residence Baku võlakirjade emissioon oli aga kinnine ja avalikkusele mingit teavet ei esitatud. Veelgi enam, seaduse mõttes mingit prospekti investoritele ei koostatudki, vaid nende poole pöörduti isiklikult ja projektist huvi tundnutele saadeti vaid selle tutvustus.

Seda, et tutvustuses oleks kuidagi valeandmeid esitatud, pole riigiprokuratuur kaitsja väitel aga tõendanud. Järelikult vastavad tõele tunnistajate ja süüdistatavate väited, et Gild FAS pani emissiooni toime heas usus, tõese informatsiooniga ja eesmärgiga, et Bakuu kinnisvaraprojekt viiakse ellu. Kas pärast seda pandi Aserbaidžaanis toime omastamine, on advokaadi sõnul iseküsimus. Prokurör väitis süüdistuses, et vargust ega omastamist pole toimunud, aga kaitsja rõhutas, et seda pole isegi uuritud.

Mugu toetas kaitsekõnes ka teist süüdistatavat Tõnis Haavelit. Tema sõnul polnud Haavel 2007. aasta suvel Gild Financial Advisory Services’iga (GFAS) enam seotud, kuna nõukogu kutsus Haaveli juhatusest tagasi 16. juulil 2007. Haavelile ja GFASile etteheidetavad teod algasid aga alles 18. juulil. Isegi kui Haavel lugeda Gildiga seotuks, ei kuulunud tema tööülesannete hulka investorite teavitamine emissiooni tingimustest, mistõttu ei saanud ta ka levitada valeinfot.

Haaveli kaitsja, vandeadvokaat Jüri Leppiku sõnul ei vaidlusta ta, et Haavel võis Gildi hoonesse siiski ka pärast investoreid juhatada ja neid Piirsaluga tuttavaks teha, aga sellega tema panus ka lõppes.

Advokaadi sõnul on süüdistusmaterjalides vaid üks e-kiri, milles Haavel vastas investori järelpärimisele lühidalt, et peab Bakuusse investeerimist heaks mõtteks.

Leppiku sõnul tuleks hoopis vaadata, mis toimus enne ja pärast Gildi sekkumist võlakirjaemissiooni. Nimelt näitavat tõendid, et Piirsalu juhitud SRB-l oli suur osa kokkuleppeid investoritega juba varem tehtud, mistõttu Gildi roll oli väiksem, kui püütakse kujutada.

Ühtlasi argumenteeris Leppik, et Piirsalu mängis Haaveli ja Gildi süüdistamiseks Luige ja Vichmanniga kokku, sest ta esitas kuriteoteate 16. novembril 2009, kui suurinvestorite juhitud Võlakirjainvestorite OÜ oli kontrolli SRBs ja tema tütarettevõtetes juba üle võtnud.

«Piirsalu on teatanud, et kui ta kuriteoteate esitas, siis olid võlakirjainvestorid sellega kursis. Pean eluliselt usutavaks, et need versioonid ja rõhuasetused ongi koos investoritega tehtud,» ütles Leppik.   

Advokaat viitas, et Luik ja Haavel on SRBs niite tõmmanud ja jätnud muu hulgas tegemata olulisi otsuseid. Teiste hulgas näiteks juulis 2010, kui otsustati välja kuulutada SRB pankrot ja siis, kui teistele investoritele jäeti mulje, et Aserbaidžaani investeeringust pole järel mitte midagi.

«Tõendeid püüti esitada osapoolte poolt nii, et sellega halvustada Tõnis Haavelit ja Gildi. Emitendi ülevõtmine ei ole toimunud mitte ainult info saamiseks. Väide, et kõiki investoreid on informeeritud, et neil on võimalus osaleda Võlakirjainvestorite OÜs, on vale,» ütles ta.

Bakuu afääri lugu

Ajavahemikul 18.-26. juulini 2007. aastal korraldas AS Gild Financial Advisory Services (Gild FAS) kinnise OÜ Seaside Residence Baku võlakirjade emissiooni planeeritud kogumahus 16,5 miljonit eurot.

Emiteerimise eesmärk oli koguda rahalisi vahendeid, et osta 147 hektarit maad Aserbaidžaanis Bakuu oblastis, kehtestada detailplaneering, ehitada välja infrastruktuur ning seejärel maa müüa.

Võlakirjade emissiooni ettevalmistamise ja korraldamise käigus ilmnes mitmeid täitmata või tingimustele mittevastavad asjaolusid, millest ei teavitatud prokuratuuri selgitusel potentsiaalseid investoreid ega katkestatud emissiooni läbiviimist.

Prokuratuuri hinnangul näitasid süüdistatavate esitatud valeandmed pakkumist soodsamas valguses, motiveerides investoreid investeerima. Rahalisi vahendeid laekus kokku üle 12 miljoni euro.

Emissiooniga seotud investorid oma raha tagasi ei saanud ega sellest kasumit ei teeninud. Kriminaalmenetluses on tsiviilhagi esitanud üle kolmekümne kannatanu.

Prokuratuur on esitanud investeerimiskelmuse täideviimise süüdistuse Erki Piirsalule (41), kelmusele kaasaaitamises Tõnis Haavelile (42), Harles Liivile (40) ja Šarūnas Skyriusele (34). Kõik süüdistatavad on varem karistamata. Samuti on süüdistus esitatud ettevõttele AS Gild Financial Advisory Services.

Varem on riigiprokuratuur öelnud, et kahtlustuse investeerimiskelmuse läbiviimises sai 2010. aasta septembris pankrotistunud OÜ Seaside Residence Baku juhatuse liige endine autosportlane Erki Piirsalu. Investeerimiskelmusele kaasaaitamises sai kahtlustuse Gildi kontserni kuuluva AS Gild Partnersi üks asutajatest Tõnis Haavel ja tema äripartner Harles Liiv.

Seaside Residence Baku võlakirjaemissiooni investeerisid teiste hulgas Hans H. Luik, Marcel Vichmann ja Olari Taal. Investoreid pärines Eesti kõrval veel Leedust, Kanadast ja Norrast.

Tagasi üles