Eesti võitleb Brüsselis piimakvoodi ületamise tasu vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.
«Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,» sõnas Seeder. «Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.»
Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.
Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.
2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.