/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/12/08/868564t1h3045.jpg)
Leedu vajab piirile Valgevenega tõket, mis kaitseks teda ja teisi Euroopa Liidu liikmesriike Aafrika seakatku leviku eest, leiab Leedu veterinaar- ja toiduameti juht Jonas Milius.
Leedu ametnik: seakatku eest kaitseb vaid piiritara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Liidu põllumajandusministrid arutavad esmaspäeval abinõusid taudi leviku tõkestamiseks olukorras, kus Leedus leiti katkuviirust metssigadel ning Venemaa keelas sealihaimpordi kogu Euroopa Liidust.
«Metsafaunat on väga raske reguleerida. Me peame end kokku võtma ja tegema kõik, mis ette nähtud, kasutama iga vahendit, mis võiks haiguse levikut tõkestada. Arvan, et nüüd, mil sealihale on kehtestatud piirangud, peavad kõik võtma enesele vastutuse, kuna meie soovid jäeti täitmata. Ennekõike puudutab see füüsilist tõket, tara. Me teame, et eriti piirialadel on metssigade liikuvus väga suur, ning kui jätta füüsilised barjäärid üles panemata, siis me jäämegi nende probleemidega maadlema,» rääkis Milius usutluses Leedu Raadiole.
Milius hakkas piiritarast rääkima juba mullu suvel, kui Valgevenes avastati esimene seakatkukolle.
Euroopa Komisjon ei pea Leedu ja Valgevene vahele tara ehitamist kuigi efektiivseks kaitsemeetmeks. Leedu poolt Brüsselile pakutud tauditõrjemeetmetest on piiritara kõige kulukam, selle ehitamine maksaks 12 miljonit eurot.