/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2014/02/17/2829006t1h9ed7.jpg)
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) avaldas esmaspäeval uuringu, mille alusel võiks Tallinnasse ehitada 60 – 75 miljonit eurot maksva multifunktsionaalse konverentsikeskuse.
EASi uuring: Tallinna võiks rajada 60-75 miljonit eurot maksva konverentsikeskuse
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praegune uuring oli esimene samm Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha potentsiaali välja selgitamisel ning andis kindlust, et seda teemat tasub edasi arendada,» ütles EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja sihtasutuse teates. Hirvoja lisas, et konverentsi- ja messikeskuse rajamine ning Eesti kui konverentsiturismi sihtkoha turundamine eeldab riigi – ja erasektori tõhusat koostööd. Tema sõnul on riigi esmane ülesanne leida erainvestor, kes oleks valmis taolist arendust ette võtma.
Uuringu alusel võiks uus konverentsikeskus luua 280 – 420 uut töökohta ning tuua Eestisse igal aastal 9000 kuni 20 000 lisaturisti, kes võiksid iga-aastaselt siia jätta kokku 18 - 26 miljonit eurot. Turistide poolt kulutatud raha läheks enamuses Tallinnas kaupade ja teenuste ostmiseks.
Samas tõdevad uuringu koostajad, et ilma avaliku sektori toetuseta konverentsikeskus ennast tõenäoliselt ära ei tasuks. Ilma reklaami ja turunduskuludeta võiks edukalt käivitunud keskus uuringu koostajate hinnangul toota iga-aastaselt positiivset tulemit, sõltuvalt keskuse suurusest, 1 – 2,7 miljonit eurot.
Turundus- ja reklaamikulutused sellisele objektile võivad moodustada kuni 1 miljon eurot aastas. Kui siia lisada esialgse investeeringu suurus, mis võiks maa hinda arvestamata ulatuda 60 miljonist eurost 75 miljoni euroni, ei ole mõeldav, et erasektor ilma riigiabi kaasamata peaks sellise keskuse rajamist atraktiivseks.
Uuringu autorite hinnangul tuleks kaaluda potentsiaalse konverentsikeskuse asukohana Lennusadama ja Noblessneri sadama vahelist ala, Linnahalli ümberehitamist ja Ülemiste City piirkonda. Alternatiivina Saku Suurhalli rekonstrueerimine jäi kaalutavate hulgast välja, kuivõrd see oleks liialt kallis.
Plaanitavas konverentsikeskuses võiks olla 20 000 – 25 000 ruutmeetrit pinda, peasaal võiks olla 5000 ruutmeetri suurune, lisaks suurele peasaalile võiks rajada keskuse juurde ka 5000 ruutmeetri suuruse messikeskuse ja muuhulgas erinevaid plenaar-, toetus- ja toitlustusalasid. Uuringufirma hinnangul oleks eelistatuim asukoht sellele Noblesseneri sadama juures.
Järgmiste sammudena näevad uuringu koostajad ette töögrupi moodustamist, mis tegeleks projekti praktilise arendamisega – suhtleks võimalike rahastajate, riigi, kohaliku omavalitsuse ja muude huvitatud osapooltega. Lisaks võiks töögrupp läbi viia näiteks arhitektuurikonkursi eskiisi loomiseks. Samuti tuleks tööd teha, et konverentsikeskuse valmimisega samal ajal kasvaks ka hotellide majutatavuse maht Tallinnas ja oleks tagatud piisav transpordiühendus.
Eesti Konverentsibüroo (EKB) andmetel jääb Eestisse igal aastal tulemata ligi 10 000 –15 000 konverentsituristi seetõttu, et meil pole sobivaid ruume või lennuühendusi siia pääsemiseks. Samuti on EKB tuvastanud ligi 450 rahvusvahelist erialakonverentsi osalejate arvuga kuni 4000 inimest, mis võiksid Eestisse tulla.
Uuringu viis EAS-i tellimusel möödunud aasta augustis läbi Suurbritannia ettevõte The Right Solution Limited koostöös Eesti Konverentsibüroo ja Team Tourism Consultinguga. Uuringu maksumuseks kujunes riigihankel 83 025 eurot.