/nginx/o/2014/02/17/2828874t1hbdf4.jpg)
justiitsministeeriumi eraõiguse talituse juhataja Indrek Nikluse sõnul puudub ministeeriumil info vangude pankrottide palhvatusliku kasvu kohta. Samas rõhutab Niklus, et kui vang taotleb enda suhtes pankrotimenetluse väljakuulutamist, siis selle läbimine ei vabasta teda kohustusest. E24 avaldab Nikluse kommentaari.
Justiitsministeeriumi on jõudnud teave, et vangid esitavad rohkem pankrotiavaldusi, kuid kuna selliseid andmeid eraldi ei koguta, siis konkreetselt kinnipeetavate pankrotimenetluste kohta meil statistikat esitada ei ole.
Küll aga saab öelda, et kui vang taotleb enda suhtes pankrotimenetluse väljakuulutamist, siis selle läbimine ei vabasta teda kohustusest.
Pankrotiseaduse paragrahvid 167 ja 168 ütlevad, et pärast pankrotimenetluse lõppu saab võlausaldaja esitada pankrotivõlgniku vastu nõudeid, ka neid nõudeid, mis olid tekkinud enne pankrotimenetlust, ja võlgnik on kohustatud neid täitma. Seega pole õige väita, et pankrotimenetluse läbimise järel jäävad kannatanul saamata kahjuhüvitised või riigil kriminaalmenetluse kulud (sh kaitsjatasu).
Seadus lubab teatud juhtudel ajutise halduri või pankrotihalduri tasu ja kulutused kanda riigi vahendite arvelt. Seda põhjusel, et olukorras, kus vang on täiesti varatu, tekib lubamatu olukord, et haldur ei saa oma töö eest tasu. Kui paljude kinnipeetavate suhtes läbi viidavate pankrotimenetluse puhul seda kasutatud on, selle kohta andmed puuduvad.
Teisalt ei ole välistatud, et kui kinnipeetav seda õigel ajal taotleb, siis on võimalik pärast pankrotimenetlust tema suhtes läbi viia kohustusest vabastamise menetlus. Seadus seda ei keela. Samas tuleb rõhutada, et kohustusest vabastamise menetluse raames ei ole võimalik võlgnikku vabastada elatise nõude tasumisest ega kannatanule kahjutasu maksmisest (lisaks muud õigusvastaselt tekitatud kahjuhüvitised).
Kohustustest vabastamise menetluse sisuks on võlgniku soov teatud aja jooksul (minimaalselt kolme aasta jooksul) näidata eeskujulikku käitumist, tasuda võlausaldajatele suurem osa oma võlast ja anda igal muul viisil mõista, et edaspidi annab ta endast kõik, vältimaks enda maksejõuetuks muutumist. Kas ja mil moel kinnipeetav neid nõudeid täidab, on seadusandja praegu jätnud kohtuniku otsustada. Kohustusest vabastamise menetlus on mõeldud eelkõige selleks, et motiveerida inimest uuesti materiaalselt jalule tõusma (minema tööle, koguma raha, soetama eluaset jne).
Kui tuua võrdluseks teiste riikide kogemus, siis meie andmetel ei ole Euroopa Liidus kuigi palju riike, mille seaduses oleks kirjas, et vangid ei tohi enda suhtes pankrotimenetlust nõuda. Sama kehtib eelnevalt kirjeldatud kohustusest vabastamise menetluste kohta.