Vanemad saavad lapse väärtpaberikontol tehinguid teha vaid kohtu loal

Kaidi Ruusalepp. Foto: Liis Treimann.

Juulist jõustuva uue perekonnaseaduse kohaselt on vanematel õigus oma lapse nimel väärtpaberitehinguid teha vaid kohtu loal, kirjutab Tallinna börsi juhatuse liige Kaidi Ruusalepp investmentor.ee blogis.

«Seadust on menetletud aastaid ja nüüd see jõustub. Hoiatan kohe ette, et väärtpaberiturge ja lapse sihipärast rikastamist puudutav osa on kohutav,» kirjutab Ruusalepp.

«Otsustasime abikaasaga, et hakkame lapse tuleviku kindlustamiseks raha kõrvale panema. Et raha väärtus ajas kasvaks, plaanisime avada lapsele tema enda väärtpaberikonto ja sinna regulaarselt väärtpabereid soetada. Kui elu ootamatusi ei too, on lapsel kapital ülikooli jaoks või niisama ellu astumiseks.

Meie otsust toetab ka praegune väärtpaberiturgude olukord, kus pikaajaliseks investeeringuks saab väärtpabereid portfelli soetada päris mõistliku hinnaga. Enne väärtpaberikonto avamist otsustasin uurida uut perekonnaseaduse eelnõu.

Seda sama, mis ajakirjanduses abikaasade varaliste õiguste osas palju vastakaid arvamusi on tekitanud. Võtsin ette riigikogu kodulehe ja lugesin seaduseelnõu läbi. Lugesin veel korra ja siis veel. Uue eelnõu kohaselt on lapsevanematel lubatud lapse nimel väärtpaberitehinguid teha vaid kohtu nõusolekul!

Ei ole vahet, kas laps on saanud väärtpaberid pärides, kingituseks või on tegu vanemate sihikindla heasoovlikkusega. Ma ei tea, kuidas ja kust see põhimõte alguse sai.

Ma saan aru ja olen nõus, et lapse vara on vaja kaitsta pahatahtlikkuse eest, kuid kas tõesti on põhjust arvata, et vanemate soov kindlustada lapse tulevik on pahatahtlik? Mida taoline nõue endaga kaasa toob?

Eelnõu seletuskiri väidab, et nõusoleku taotlusi tehingute tegemiseks on seni olnud aastas vaid mõnedkümned ja reageerimisaeg on mõnest päevast pooleteise kuuni. Kuid see ei hõlma põhimõttelist muudatust, et nõusolekut hakkavad taotlema ka laste väärtpaberikontosid haldavad lapsevanemad.

Juba täna on alla 18-aastastele avatud 1861 väärtpaberikontot, neist noorimad kontoomanikud on paarikuused. Väärtpaberiturgudel toimub alati liikumine. Investeerimisega leiba teenivad profid reageerivad turu muutustele sekunditega. Aktiivsed turu jälgijad reageerivad minutite või tundidega.

Kui ettevõte tuleb börsile, on vaja kiiresti otsustada, kas osaleda pakkumises või mitte. Ettevõtte lahkumisel ootab ees otsus - kas võtta väikeaktsionärile tehtud aktsiate ülevõtmispakkumine vastu ja kuhu vabanenud raha edasi paigutada.

Kas kohtutel on olemas kompetents otsustamaks, millise tehingu tegemiseks anda luba ja milleks mitte? Kui kiiresti suudab kohus reageerida väärtpaberituru muutustele? Missuguseid kulusid toob lastevanematele kaasa selline nõue?

Vähemasti on väärtpaberiturgudel tekitatud kahju või saamata jäänud tulu selgelt mõõdetav. Mis järeldused ma sellisest eelnõust tegin? Esiteks - ei usaldata lapsevanemaid, kes kannavad hoolt oma lapse vara ja tuleviku eest, vaid pannakse kohtud nende tegevust kontrollima.

Teiseks - täis elujõus inimeste mõtlemisvõimet püütakse pärssida. Vanemad ei pea mõtlema, kas kindlustada laps ja kuidas seda kõige paremini teha. Küll kohus otsustab. Kolmandaks - rahvast ei suunata säästma, vaid tarbima. Ostke parem lapsele dressipüksid ja kampsun, on palju lihtsam.

Otsustajate käes on kaks võimsat vahendit, millega suunata elu ja inimeste harjumusi - seadused ja maksud. Kas tõesti valitseb meil usalduskriis, mistõttu tuleviku kindlustamise otsused tuleb allutada kohtu kontrollile?

Miks kõik, mida tehakse ettevaatavalt, tuleviku ja laste heaks, soovitakse maksustada, anda kohtu pädevusse või sootuks keelata? Seaduseelnõud ja riigieelarve on paljuski vabariigi valitsuse soovide suunanäitajad, mistõttu ei tasu alahinnata nendesse kätketud käitumisjuhiseid.

Muidugi on uskumatud seiklused alati põnevad, aga säästmine ja tuleviku kindlustamine võiks toimuda seiklustevabalt. Tarku otsuseid!»