Euro tulekul lastakse kroonid läbi purustusmasina

Eesti Pangal on tava purustada ja utiliseerida suurem osa kvaliteedinõuetele mittevastavatest paberkroonidest. Pärast eurode kasutuselevõttu hävitab keskpank peaaegu kõik käibelt kõrvaldatud kroonid ja säilitab vaid väikese koguse valitud kupüüre. Foto: Toomas Huik

Kui Eestis võetakse ametlikult käibele euro, siis paberkroonid purustatakse ja utiliseeritakse ning mündid pressitakse vanametalliks ja müüakse maha.

Kehtivuse kaotanud pangatähtedest on üritatud toota igasuguseid asju, koguni isolatsioonimaterjali ja ehitusplaate. Eesti aga euro tulekul taaskasutamise teed ei lähe. Eurole ülemineku käigus ringlusest tagasi korjatud krooni pangatähed loetakse üle ja sama ülelugemise käigus ka hävitatakse.

Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve märkis, et pangatähtede purustamine on osa tavapärasest sularaharingluse protsessist. «Krooni pangatähed läbivad regulaarselt Eesti Pangas kvaliteedikontrolli ja kvaliteedile mittevastavad pangatähed keskpank hävitab,» lausus ta.

Münte Emexisse ei viida

Näiteks 2009. aastal kõrvaldati ringlusest ja hävitati 11 miljonit pangatähte. Purustatud pangatähed utiliseeritakse. Neid ei põletata, kuna sellest tulev suits oleks panga esindaja hinnangul liiga mürgine.

«Kroonimündid kogutakse eurole ülemineku ajal kokku ja loetakse üle. Seejärel muudetakse mündid ringluskõlbmatuks ehk deformeeritakse spetsiaalse valtsmasinaga,» rääkis Roosve. «Pärast deformeerimist on kavas mündid vanametallina maha müüa.»

Kui palju vanametalli eest makstakse, pank veel öelda ei osanud. Emexisse rikutud münte siiski ei viida ja kuna neid tehakse erilisest metallisulamist, siis turvakaalutlustel neid järelturult ei leia.

Roosve seletas, et kuigi maailmas on üritatud kehtetutest rahatähtedest taastoota mitmesuguseid asju, pole häid lahendusi siiani leitud.
«Põhjuseks on see, et purustatud pangatäht on sekundaarse toormena üsna kapriisne, sest see on määrdunud, eri tükikesed on kaetud eri värvi
ga jne,» rääkis ta.

Vanemad kupüürid hinnas

Kindel on, et krooni sularaha hävitatakse Eestis, kuid täpsem info selle kohta on konfidentsiaalne. Krooni pangatähti ja münte kavatseb Eesti Pank väga vähesel määral säilitada, et oleks tagatud ajalooline varu.
Neile, kes tahaksid oma kodus paberraha ja münte kogumiseks kõrvale panna, ütles Roosve, et haruldasemad pangatähed on heas seisundis olevad vanemad ehk siis esimesed krooni pangatähed.

Ka raha-ajaloolane Ivar Leimus märkis, et kõrvale võiks panna näiteks esimesi hõbedasi krooniseid metallmünte, mis kadusid käibelt, kuna neid sai automaatides kasutada Saksa markade asemel. Samuti on igasugused proovimündid praegugi haruldased.

«Paberrahadest on kindlasti tulevikus kallimad igasugused suuremad nominaalid, sest neid ei säilitata nii palju, vaid vahetatakse ära,» rääkis ta. «Ilmselt ka viiekümnekroonised, kuna neid tehti ainult üks kord.»
Vähe liigub ka tärniga paberraha. Need olid trükikojas tehtud praagid, mis sorteeriti välja, aga kuna uuesti sama numbrit enam trükkida ei saanud, siis asendati need tärnidega või muude märgistega. «Need on veidi väärtuslikumad,» märkis Leimus.

Tema sõnul meene- ja juubelimüntide hind tõenäoliselt eriti ei muutu, sest nad ongi kogujate jaoks tehtud ja juba alguses kalli hinnaga müüdud.

«Kui kollektsioneerimisväärtust silmas pidada, siis kehtib reegel, et mida ilusam, seda kallim,» ütles Leimus. «Tavainimesed võiksid jätta ühe komplekti endale alles. Tulevikus hea vaadata ja lastele näidata.»
Raha-ajaloolane ei usu, et Eesti rahade kogumisest mingisugust investeeringut saaks. «Rikkaks ei saa nendega kindlasti mitte keegi mitte kunagi, aga hinda hakkavad nad kohe minema, kui euro tuleb,» lisas Leimus.

Eesti raha
•    2009. aasta lõpus oli ringluses 460 miljonit münti ehk iga Eesti elaniku kohta ligi 340 münti ja 80 miljonit pangatähte ehk iga Eesti elaniku kohta ligi 57 rahatähte.
•    Eesti Pank prognoosib, et paralleelkäibe lõpuks on vahetatud 98 protsenti Eesti kroonidest eurode vastu.
•    Keskpanga ennustuse järgi peaks 80 protsenti euro sularahast jõudma kasutusele pangaautomaatide kaudu.
•    Eesti Panga prognoosi kohaselt tuleb kroonimünte tagasi kokku umbes 182 miljonit tükki ja krooni pangatähti umbes 66 miljonit tükki.
Allikas: Eesti Pank