Kohus: maju on kümnendi kestel ehitatud seadust rikkudes

Tühi krunt Pärnus, mille detailplaneeringu tühistanud kohtuotsus võis panna aluse uuele ehituspraktikale. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Uuseramute ehitamisel on juba kümmekond aastat rikutud seadust ning paljud hooned peaks olema praegusest palju väiksemad. Selline on kehtiva kohtuotsuse järgi õiguskord, millele annab peagi hinnangu riigikohus.

Puust ja punaseks tehes: kümmekond aastat kehtis meil põhimõte, mille järgi loeti ehitusaluseks pinnaks hoone vundamendi piire, maja räästad ja terrass sinna alla ei kuulunud. Sellise arvestusega kerkis Eestimaale tuhandeid uusarendusi.

2012. aasta kevadel otsustas Tallinna halduskohus, et ehitusseadust on massiliselt valesti tõlgendatud. Revolutsiooni senistes arusaamades põhjustas Pärnu daam Helgi, kes leidis, et tema naaberkrundile aadressil Esplanaadi 22 planeeritava kahe korteriga elamul on liialt suurejooneline ehitusplaan.

Helgile ei meeldinud, et Ammende villast mõnesaja meetri kaugusele rajatakse 300-ruutmeetrise ehitusaluse pinnaga korterelamu koos 200 ruutmeetri suuruse terrassiga.

Protesteeriv naaber leidis, et ehkki linnavolikogus heakskiidu saanud detailplaneeringul on ehitusaluse pinnana kirjas 300 ruutmeetrit, võtab see väiksel krundil tegelikult enda alla 500 ruutmeetrit. Helgi kaebas detailplaneeringu kohtusse. Linn ja arendaja vaidlesid loomulikult vastu. Terrass polevat hoonena kvalifitseeritav ega kuulu seega ehitusaluse pinna sisse.

Enamik juriste ütleb praeguseni, et kaebaja seisukohast oli see perspektiivitu vaidlus. Kohus leidis paraku teisiti. 2012. aasta 9. aprillil Tallinna halduskohtus tehtud otsus andis õiguse Helgile.

Kohus leidis, et terrass on hoone esileulatuv osa, mille kaudu pääseb ehitisse, ning seetõttu tuleb terrass arvestada ehitusaluse pinna sisse. Detailplaneeringu tühistanud otsus jäi jõusse ka ringkonnakohtus.

Esialgu jäi eramuomanikele ülioluline õiguslik seisukohavõtt avalikkuse eest varjule. Aga mullu sügisel asus vandeadvokaat Enno Heringson lahendama pealtnäha lihtsat kohtuvaidlust: ühele Harjumaa mehele ei meeldinud naabri rajatav elamu koos suure terrassiga.

Kogu ehitus peatati põhjendusega, et see olevat detailplaneeringust suurem. Elamu ehitajat esindanud Heringson vaidlustas peatamise ja teatas kohtule, et vastaspoole kaebus on perspektiivitu, kuivõrd ehitusaluse pindalana on kümmekond aastat tõlgendatud hoone vundamendi piire.

«Määrus, mille Tallinna ringkonnakohtust sain, oli tõeliselt üllatav ja just seal viidatigi sellele varasemale Pärnu juhtumi lahendile,» ütleb Heringson.

Ta mõistis, et asi on tõsine. «Minu seisukoht on, et me ei tohi lasta tekkida ebaõiget kohtupraktikat, vaid asjad tuleb selgeks vaielda riigikohtu tasandil, kuhu vahepeal oli jõudnud ka Pärnu vaidlus,» ütleb ta.

Probleemile laiema kõlapinna saamiseks pöördus Heringson omavalitsuste liidu poole. «Minu sõnum oli, et senine õiguspraktika võib muutuda ja kõik, kes leiavad, et uus lähenemisnurk ei ole õige, võiksid ühineda minu pöördumisega riigikohtusse.»

Tallinna ja Tartu linna eramuomanikke mure ei puuduta, sest need omavalitsused on probleemi määratlenud linna ehitusmäärustes. Väiksemad omavalitsused tuginevad aga majandusministeeriumis kehtestatud regulatsioonile.

Nädalaga ühines vandeadvokaadi üleskutsega üle kümne kohaliku omavalitsuse. Saue vallavanem Andres Laisk ütleb, et nemad läksid vandeadvokaadi üleskutsega kaasa selleks, et saada selles küsimuses õigusselgus.

«Ma ei usu, et me peame seetõttu hakkama vanu ehitiste detailplaneeringuid tagantjärele ümber tegema, kuid me tahame teada, kuidas kohalik omavalitsus peab edaspidi käituma,» sõnab Laisk.

Riigikohus pole teatanud, millal ta selles vaidluses oma seisukoha avalikustab.