/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/05/30/376761t1he732.jpg)
Pirita linnaosas on aastaid plaanitud turgu rajada ja nüüd sai see mõte linnaosa noore vanema Tiit Teriku eestvõttel ja tema oponentide imestuseks äkki teoks.
Pirita turg valmis poliitkempluste saatel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel võis Pirita linnaosa valitsuse hoone kõrval asuva uue turu avamisel kohata inimesi, kel muie suunurgas. «Eks aeg näitab, kas seda turgu vaja oli ja kas see ka püsima jääb, aga selle tekkelugu tekitab minus küll humoorikaid tundeid,» ütles Pirita elanik ja kohaliku halduskogu liige Lagle Parek.
«Turg on lihtsalt turg, aga kui see muutub parteidevahelise võitluse objektiks, ajab lihtsalt naerma. Miks pidi üks turg nii palju poliitilisi pingeid tekitama, jääbki minu jaoks arusaamatuks,» lausus Parek.
Pirita halduskogu liige, IRLi kuuluv Sille Ader pahandas, et turu rajamisse ei kaasatud Pirita halduskogu ega Pirita seltside liikmeid, kuigi mitmed neist selleks soovi avaldasid.
Asukohana ei kaalutud teisi variante ja turu haldaja leidmiseks ei korraldatud konkurssi, vaid anti see otsustuskorras MTÜ-le Pirita Turg, mida juhib hoopis Rakvere elanik.
«Kui tegime veebruaris linnaosavanemale ettepaneku turu rajamiseks, polnud Terik sellest kuigi vaimustuses, pigem oli vastu,» meenutas Ader. «Kui hakkasime idee kaitseks allkirju koguma ja selgus, et rahvas on jõuliselt selle taga, muutis ka Terik meelt. Sellest hetkest muutus turu vastu sõdimine talle kahjulikuks.»
Samasse erakonda kuuluv teine Pirita halduskogu liige Kalev Vapper tegi järelepärimise koguni Tallinna abilinnapeale Eha Võrgule. Vapper leiab praegugi, et võitlus käis selle ümber, kes on idee autor ja kes selle lõpuks ellu viib.
Keskerakondlane Terik pole süüdistustega nõus. Ta räägib, et 2007. aastal oli plaanis rajada Pirita jõe äärde kalaturg, kuid see jäi soiku. Edasi oli juttu turu rajamisest jõe äärde tribüünide juurde, millega linnaosavalitsus aga nõus ei olnud.
«Olen seda meelt olnud kogu aeg, et igas linnaosas peab oma turg olema. Pärast seda, kui Nõmme endale nii ilusa turu tegi, tundsime, et ei taha kehvemad olla,» ütles Terik.
Ta lisas, et tegelikult polnudki eriti midagi arutada. «Eks nüüd üritab igaüks endale hea idee eest pärga pähe panna,» leidis Terik. «Ühine seisukoht oli, et turgu on vaja ja linnaosal vahendeid selle ehitamiseks ei ole. Oli ka teada, et turg saab olema hooajaline, sest vett ja elektrit siia tuua ei saa. Leidsime, et asi tuleb sipsti ära teha nende vahenditega, mis meil on.»
Turu haldaja osas käisid Teriku väitel läbirääkimised mitme kandidaadiga, kuid osa pidas 300 000 krooni suurust investeeringut riskantseks. Linn teenib maa rendist 200 krooni ruutmeetri pealt, mis on Teriku hinnangul hea tehing.