Mis vahe on erinevatel viinamarjadel?

Heledad viinamarjad on magusad ja neutraalsema maitsega, tumedad aga tugevama maitsega, aromaatsemad, intensiivsemad. Foto: SCANPIX

Rimi puu- ja köögivilja kategooriajuht Kaire Roosi selgitab, mis vahe on erinevatel viinamarjadel ja mida tarbijad eelistavad.

Kõikidest viinamarjadest kasutatakse söögiks ehk n-ö lauaviinamarjadena 15%, millest omakorda 5% moodustavad rosinad. Peamiselt kasutatakse viinamarju veinitootmises.

Tänu ülemaailmsele kasvatamisele on viinamarjad saadaval aastaringselt. Viinamarja sorte on palju ja kauplustes müüdavad sordid muutuvad vastavalt hooajale.

Kõik lauaviinamarjad sobivad Roosi sõnul värskelt tarbimiseks, neid võib panna puuviljasalatitesse ja juustuvaliku juurde, aga ka küpsetistesse.

«Tarbija valib viinamarju mitte sordi vaid värvi järgi, liigitades neid heledateks, punasteks ja tumedateks,» märkis Roosi, kelle sõnul eelistatakse rohkem heledaid viinamarju, mis on võrreldes punastega magusamad ja millele on iseloomulik värske maitse.

Heleda viinamarja nahk peab olema sile ja elastne ning mari ise kõva, olenemata selle sordist. Viinamarjade kollakas toon viitab kõrgele suhkrusisaldusele.

Viimasel ajal on üha enam populaarsust võitnud seemneteta viinamarjad.

Heledatest seemnetega viinamarjadest on Eesti poelettidel levinumad sordid «Vittoria», «Italia» ja «Adele». Seemneteta viinamarjadest aga «Thompson» ja «Sultan», mis on magusad sordid, ning «Sugraone», mis on pigem neutraalse maitsega.

Punased ja tumedad viinamarjad on heledatega võrreldes tugevama maitsega ja aromaatsed, paljud sordid on vürtsise maitsega.

Helepunastest sortidest on meil tuntumad suurte ümmarguste marjadega «Red Globe», seemneteta sortidest aga «Crimpson», «Starlight» ja «Ralli».