Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Päevarahadega trikitanud firmad on hädas

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
MTA üheks prioriteediks on tänavu ehitusvaldkonna kontrollimine.
MTA üheks prioriteediks on tänavu ehitusvaldkonna kontrollimine. Foto: Caro / Scanpix

Mitmed ettevõtted, mis maksudest kõrvalehoidmiseks või teadmatusest on alusetult töötajatele lähetuse päevaraha tasunud, on nüüd hädas, sest maksuamet nõuab neilt tagantjärele kuni kuue aasta makse.


«Eesti seaduste järgi saab lähetusega olla tegemist ja maksuvaba 500-kroonist päevaraha maksta siis, kui lähetus on ajutine - see tähendab, et töötaja alaline töökoht on Eestis, kus ta nii enne kui pärast lähetust ka töötab. /.../ Paljudel juhtudel lepitakse kokku töötamine Soomes ja kirjutatakse töölepingutesse töökohaks Eesti, et saaks fiktiivselt lähetust vormistada,» selgitas maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis.

Maksu- ja tolliamet (MTA) on päevarahade maksmise põhjendatust hoolega kontrollima hakanud, tõdes maksumaksjate liidu jurist Gaily Kuusik.

«Käesoleval aastal on MTA kontrollivaldkonna üheks prioriteediks ehitusvaldkonna kontrollimine. Seoses sellega on maksuhalduri huviorbiiti sattunud ka äriühinguid, mis on töötajaid võtnud tööle üksnes välisriiki, makstes neile samal ajal lähetuse päevaraha maksuvabalt,» ütles MTA kontrolliosakonna juhataja asetäitja Monika Jõesaar. «Näiteks Põhja maksu- ja tollikeskuse poolt on käesoleva kuu algul välja saadetud 25 märgukirja, mis on seotud välislähetuse teemaga.»

Kui kontrollimisel ilmneb Eesti maksuseadusandluse rikkumine töötajate välisriiki tööle võtmisel, siis järgneb sellele Jõesaare sõnul maksude juurdemääramine. MTA saab üldjuhul maksu juurde määrata tagantjärele kolm aastat. Kui aga selgub, et tegemist on maksude tahtliku tasumata jätmisega, siis saab maksu tagantjärele juurde määrata kuus aastat.

Ühe ettevõtte anonüümseks jääda soovinud töötaja ütles, et tema tööandjat tabas ootamatult 500 000 krooni tasumise nõue, kuna firmal puudus igasugune info, et lähetused on maksustatud. Töötaja kinnitusel on paljud Soomes töötavad ettevõtted ootamatult tulnud maksunõuetest šokis. Nüüd on kümned sellised ettevõtted tema sõnul sunnitud oma firmad Soome registreerima ja seetõttu ei laeku neilt Eestile enam üldse makse.

Kuusiku arvates ongi firma Soomes registreerimine sellisel juhul õige käitumine. «Kui töötajad võetakse eesmärgiga Soomes tööd teha, siis nende eest tuleks ka Soome riigile makse maksta,» selgitas ta.

Lehis rõhutas, et MTA saab päevarahasid maksustada ainult siis, kui tööandja on Eesti resident ja töötaja töötas Soomes vähem kui 183 päeva. Pikema töötamise korral või nn tööjõurendi puhul on maksustamisõigus Soomel vastavalt oma eeskirjadele.

Tagasi üles