Maksuamet on viimased 20 aastat lähtunud põhimõttest, et juhul kui inimene pärib vara, loetakse see soetatuks nullväärtusega, mis tähendab, et vara edasi müües tuleb sellelt tasuda täissummas tulumaksu. Eilne riigikohtu otsus tunnistab selle loogika aga seadusvastaseks.
Riik on pärandiks saadud kinnisvara müüki aastaid valesti maksustanud
2011. aastal esitas maksu- ja tolliamet (MTA) 7845,03 euro suuruse tulumaksunõude Adele Tontole, kes polnud pärandina saadud korteri müüki tuludeklaratsiooni märkinud ega tulumaksu maksnud.
Riigikohtu otsuse kohaselt ei pea naine aga MTA nõuet täitma, kuna võrdse kohtlemise põhimõttest lähtuvalt tuleb pärijat maksustada samamoodi, nagu oleks maksustatud pärandaja, kui too oleks eluajal korteri võõrandanud. Pärimisseaduse järgi lähevad pärandajalt pärijale üle kõik õigused ja kohustused, mis tähendab, et pärijale läheb üle ka õigus vähendada vara võõrandamisest saadud kasu sama vara soetusmaksumuse võrra.
Inimesi, keda riigikohtu otsus võib puudutada, on MTA esmasel hinnangul tuhatkond.
«Siiani on kehtinud põhimõte, et kui inimene ostab kinnisvara ja müüb selle mingil hetkel maha, arvestab ta maha vara soetusväärtuse ning maksab tulumaksu ainult tulult. Kuid pärandiks saadud kinnisvara soetusväärtust on loetud nulliks ning kui pärija soovib seda hiljem ära müüa, on ta pidanud maksma tulumaksu täissummas,» selgitas kohtus Tontot esindanud advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid advokaat Martin Kruus.
«See tähendab, et inimestele on aastaid määratud tõenäoliselt päris uhkeid maksusummasid,» oletas ta.
Eraldi analüüsi on Kruusi sõnul vaja õigusvastaselt võõrandatud ja tagastatud vara pärimise ja müügi kohta. «Selle otsuse valguses tekib küsimus, kas sellise vara pärijale läheb samuti üle õigus müüa tulumaksuvabalt,» arutles ta.
Eesti tuntum maksuekspert, maksumaksjate liidu juhatuse liige Lasse Lehis kirjutab liidu kodulehel: «Pärandina saadud vara soetamismaksumus on pärija jaoks null. See tähendab, et kogu vara võõrandamisest saadud kasu maksustatakse.»
Kust ta selle võttis? Lehise sõnul on nii arvatud aegade hämarusest saati. «Keegi pole tähelepanu pööranud ega osanud teisiti mõelda,» selgitas ta.
Lehis toob välja, et tulumaksuga maksustamist on võetud kui kaudset pärandimaksu, kuid advokaat Martin Kruus ei näe nende kahe vahel juriidilist seost. «See on täiesti meelevaldne tõlgendus,» sedastas Kruus.
MTA maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamäe sõnul on amet pärandvara võõrandamisest saadud kasu maksustamisel seni lähtunud põhimõttest, et pärandina saadud vara soetamismaksumus on null.
«Pole välistatud, et riigikohtu otsuse valguses tuleb üle vaadata seaduse sõnastus. Maksu- ja tolliamet lähtub edaspidi riigikohtu suunistest,» lisas ta.
31. märtsini saab veel muuta 2010. aastal ja hiljem esitatud tuludeklaratsioone, millele tuleb lisada dokumentatsioon, mis tõendab päranduseks saadud korteri soetusmaksumust. Liivamäe sõnul tuleb tõendada ka seda, et soetusmaksumust pole juba arvesse võetud mõnel varasemal müügil.