Tarbija24 lugeja kirjutas, et sai mõni päev tagasi Elisalt jaanuari eest arve summas 28,57 eurot. «Tekkis tunne, et arve on liiga suur,» nentis klient, kes asus seepeale arvet iseteenindusest kontrollima.
Lugeja: miks Elisa mängib meie arvetega?
Kui Elisa esitas perioodi 1. jaanuar kuni 31. jaanuar eest arve summas 28,57 eurot, siis Elisa iseteeninduses oli kirjas, et klient on samas ajavahemikus kõnelenud 15,752 euro eest ja mobiilset internetti kasutanud 0 euro eest.
«Kuhu siis kulus 12,818 eurot? Kas Elisa mängib meie arvetega lootes, et inimesed ei hakka seda kontrollima?» küsis lugeja.
Elisa suhtekorraldusjuht Marika Raiski kinnitas, et arve ja kõneeristus on kaks erinevat asja.
«Kõneeristusel kajastuvad kliendi poolt reaalselt ühes kuus või kindlal ajavahemikul tehtud kõned ning kulu tehtud teenustelt. Kõneeristuse saab võtta klient välja kindla perioodi kohta, mille kohta klient soovib ülevaadet. Klient on kõneeristuse välja võtnud jaanuarikuu kohta ning see on täiesti korrektne,» selgitas Raiski.
Detsembri kõned jaanuari arvel
Arvel on kliendi reaalsed kulud teenustelt ning sinna võivad lisanduda ka eelmisel kuul tehtud kõned välismaal, ütles Raiski. «Kliendile ongi selle juhtumi puhul segadust tekitanud see, et tema jaanuarikuu arvele on lisandunud detsembrikuus tehtud kõned välismaal,» selgitas ta.
Kuna välismaal tehtud kõned võivad jõuda partneroperaatorilt Elisani ajalise hilinemisega, siis reaalselt jõuavad osad välismaal tehtud kõnede kulud kliendi arvele järgmises kuus ehk antud juhul jaanuarikuus. «Näiteks 20. detsembril välismaal tehtud kõne võib Elisani jõuda alles 7. jaanuaril ning sel juhul ei lähe see kulu mitte kliendi detsembrikuu, vaid jaanuarikuu arvele.»
Detsembrikuu arve sai klient ilma välismaal detsembris tehtud kõnede kuluta ning see kulu läks kliendile jaanuarikuu arvele. «Kui klient võtab välja detsembrikuu kõneeristuse, siis need kõned on kõneeristusel näha detsembrikuus. Seega on nii kliendi jaanuarikuu arve kui ka jaanuarikuu kõneeristus täiesti korrektsed,» ütles Raiski.