Levinumad müüdid karastusjookide kohta

Karastusjoogid. Foto: SCANPIX

Karastusjookide kohta liigub mitmeid liialdatud väärarusaamu, mis tegelikult päris nii ei ole.

Euroopa Hüdratsiooni instituut toob välja neli levinumat väidet.

1. Mahl sisaldab vähem suhkrut kui karastusjoogid.

Vastus: Üldiselt sisaldavad mahlad karastusjookidega sama palju suhkrut. Võrdluseks võib tuua, et klaas (250 ml) Coca-Colat sisaldab 27 grammi suhkrut ning klaas apelsinimahla sisaldab keskmiselt sama palju suhkrut. Samas jällegi on klaasis viinamarjamahlas suhkrut 44 grammi, tomatimahlas aga ainult 9 grammi. Lihtsalt janukustutamiseks vali vesi või taimetee.

2. Vaid karastusjookide tarbimine põhjustab hammaste lagunemist.

Vastus: Iga happeline jook või toit võib liiga sagedase tarvitamise korral või liiga kaua suus hoituna põhjustada hammaste lagunemist või sellele kaasa aidata. Suure happesisaldusega jookide hulka kuuluvad näiteks apelsini-, õuna- ja viinamarjamahl ning mitmed karastusjoogid.

3. Karastusjoogid põhjustavad tselluliiti.

Vastus: Ei põhjusta. Kehakaalu tõus ning tselluliidi teke ei ole seotud ühegi konkreetse toiduaine või joogiga. Üleliigne kehakaal tekib sellest, kui tarbida rohkem kaloreid kui keha kulutab. Ei ole oluline, millest liigsed kalorid on saadud. Vähene füüsiline aktiivsus ja rasvarikkad toidud suurendavad rasvade ladestumise tõenäosust. Siin aitab põhimõte: ära liialda ühegi toidu või joogiga, söö mitmekülgselt ning põleta saadud kalorid füüsiliselt aktiivne olles.

4. Karastusjookide dieetversioonid põhjustavad hoopis kehakaalu suurenemist, sest väikese kalorsusega joogid stimuleerivad söögiisu.

Vastus: Ei, sest näljatunde tugevus ei sõltu sellest, kas enne on joodud vähese kalorsusega karastusjooke või vett. Tänapäeval sageli esinevad ülekaalulisus- ja rasvumisprobleemid on tingitud sellest, et inimesed tarbivad liiga palju kaloreid ning ei kuluta neid ära, kuna liigutakse üha vähem.