Tööinspektsiooni kinnitusel on ebavõrdse kohtlemisega seotud töövaidlusasjad siiski vähem – mullu pöörduti seoses ebavõrdse kohtlemisega töövaidluskomisjonidesse 17 korral.
Tööinspektsioon sai mullu 17 kaebust ebavõrdse kohtlemise kohta
Kuuel korral kaebaja nõuet ei rahuldatud, kolmel korral menetlus lõpetati. Kaebus rahuldati viiel korral. Osaliselt rahuldati nõue ühel korral ning üks nõue on endiselt menetluses.
Näiteks leidis eelmisel aastal leidis aset juhtum, kus pärast nelja ja poole aasta pikkust lapsehoolduspuhkust tööle naasnud inimene koondati samal päeval.
Inimene pöördus töövaidluskomisjoni poole, et seal tuvastataks, kas teda on sooliselt diskrimineeritud lapsevanemaks olemise ning perekondlike kohustuste täitmise tõttu.
Tööandja oli lapsehoolduspuhkuse ajal tööd ümber korraldanud. Tööle oli võetud uus inimene ning senine töö oli ära jaotatud teiste töötajate vahel. Kui töötaja poleks olnud lapsehoolduspuhkusel, poleks sellist olukorda tekkinud. See aga viitab, et töötaja oli pandud halvemasse olukorda seoses lapsevanemaks olemisega, kinnitab tööinspektsioon.
Diskrimineerimine seisneski selles, et ümberkorraldusi tehes ei arvestatud kodus viibiva töötajaga, ehkki tööandja peab eeldama, et puhkuselt tullakse tagasi ning naasjale peab olema pakkuda tema töölepingule vastav ametikoht.
Töövaidluskomisjon arutas eile ka vaidlust, kus last ootav naine väitis, et tööandja vallandas ta raseduse tõttu. Ka ei olnud tööandjale meeltmööda, et naine ei informeerinud firmat sellest, et tema kodus juba kasvab üks laps.
Naine pöördus pärast vallandamist võrdõigusvoliniku poole, kes aitas esitada avalduse töövaidluskomisjoni ning esindas kannatanut töövaidluses. Töövaidluskomisjon leidis, et naist on tema raseduse ja lapsevanemaks olemise tõttu diskrimineeritud. Kannatanule mõisteti välja hüvitisena tema kuue kuu keskmine töötasu ja 2000 eurot õiguste rikkumisega tekitatud mittevaralise kahju eest.