Kinnisvaratehingute arv saavutas mullu majandussurutise järgse rekordi

Ehitusjärgus maja aadressil Kentmanni 6, mille enamus kortereid on juba müüdud. Foto: Liis Treimann / Postimees

2013. aastal sooritati 41 650 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega 2 miljardit eurot, teatab Statistikaamet. Tehingute koguarv kasvas varasema aastaga võrreldes 15 protsenti ja koguväärtus 18 protsenti. 

Eesti kinnisvaraturg jätkas 2013. aastal tõusu ning tehingute arv saavutas majandussurutise järgse rekordi. Võrreldes turu kõrgajaga 2006. aastal oli tehinguaktiivsus siiski veel 30 protsenti madalam. Kinnisvara ostu-müügitehingu keskmine väärtus oli 2013. aastal 48 900 eurot, mis on kaks protsenti rohkem kui aasta varem. Kinnisvaratehingute koguarvu kasv oli peamiselt tingitud korteritehingute arvu kasvust.

Korteriomandi tehingud hõlmasid poole kinnisvara ostu-müügitehingutest. Elanikkonna kindlustunde kasv, soodne intressimäär ja tasapisi lisanduvad uusarendused on aidanud eluasemeturgu aktiivsena hoida. Korteritehingute arv kasvas 2012. aastaga võrreldes 15 protsenti ja korteritehingute väärtus neljandiku võrra.

Võrreldes 2012. aastaga suurenes korteriomandi ostu-müügitehingu keskmine väärtus kõige enam Lõuna- ja Kirde-Eestis (kummaski 16%). Põhja-Eestis olid tehingud keskmiselt kümme protsenti kallimad ja Kesk-Eestis jäid varasema aasta tasemele. Tehingute keskmine väärtus vähenes vaid Lääne-Eestis (2012. aasta kõige suurem kasvaja) ja seda enam kui kümnendiku võrra.

2013. aastal oli korteriomandi ostu-müügitehingute ruutmeetri keskmine hind 840 eurot, mis oli kümnendiku kõrgem kui 2012. aastal. Tallinnas tõusis ruutmeetri keskmine hind 14 protsenti, Tartus 13 protsenti ja Pärnus viis protsenti.

31 protsenti kinnisvara ostu-müügilepingutest hõlmasid hoonestamata ja 19 protsenti hoonestatud maa tehingud. 2012. aastaga võrreldes jäi hoonestamata kinnisasja tehingu keskmine väärtus samaks, hoonestatud kinnisasjal aga vähenes viis protsenti.