Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/06/08/618952t1hcb01.jpg)
Eesti 19 hoiulaenuühistul on täna juba kokku üle 4500 liikme.
Paljud ehk mäletavad reklaami sõnumiga «Pank ei anna laenu» kus soovitatakse võtta laenu kiirlaenkontorist. Kiirlaenufirmalt laenuvõtmine ei pruugi väga mõistlik plaan olevat, sest kiirlaenuraha on väga kallis.
Aga laenamiseks on ka kolmas võimalus – nimelt võib ühineda mõne hoiulaenuühistuga ning võtta või anda laenu selle kaudu.
Eesti Hoiu-laenuühistute Liidu juhatuse esimehe Andrus Ristkoki sõnul on hoiulaenuühistu põhierinevus pankadest on see, et ühistu kuulub oma liikmetele ja selle otstarve on osutada liikmetele neile vajalikku teenust.
See tähendab, et enne Hoiulaenuühistus hoiustamist või hoopis laenuvõtmist või liisinglepingu sõlmimist peate astuma selle ühistu liikmeks, millega kaasnevad muidugi teatud kulud. Ühistute sõnul on nende kaudu laenamine odavam ning hoiustamine soodsam kui pankades.
Artikli täisversiooni loe Postimehe esmaspäevasest paberväljaandest.