Inspektsiooni uus juht: kiirlaenufirmadel võiks olla tegevusluba

Kilvar Kessler ütles, et finantsinspektsioon on seni jäigalt prioriseerinud, millega nad tegelevad ja millega mitte. Tema sõnul võivad asutuse tegevussuunad laieneda. Foto: Peeter Langovits

Finantsinspektsiooni uus juht Kilvar Kessler ütles Postimehele antud intervjuus, et nemad on rahva teenrid ja tegelevad nende valdkondadega, mida seadusandja ette näeb.

Millised olid kõige tähtsamad asjad, mille esimestel nädalatel uues rollis ette võtsite?

Väljapoole on kõige olulisem asi käivitada SSMi ehk Euroopa Keskpanga tehtav pangandusjärelevalve, mis tegeleb pankade kapitalijärelevalvega, käivitamine.

Ma ütleks, et see on Euroopa Liidu ajaloos pretsedenditu kehand, kus eurotsooni oluline funktsioon on tsentraliseeritud Frankfurti. Võib-olla Eestis seda paradigma muutust nii teravalt ei tunnetata ja mõnel suuremal riigil võib see olla isegi valulisem.

Sisemiste asjade hulgas on veel selliseid, mida on ka avalikkuses arutatud – uued valdkonnad, kas finantsinspektsioon peaks neis osalema, karistustemaatika, kindlustusvahendus, huvide konfliktid jne. Neid on palju ja need on igihaljad teemad.

Praegu on valdkond, millega finantsinspektsioon ei tegele, kiirlaenufirmad.

Kui tahame kiirlaenuturgu reguleerida, tekib minu jaoks kohe küsimus, mida me täpselt tahame. Üheks lihtsaimaks [regulatsiooniks] võiks olla tegevusloa nõue: võib-olla oleksid nad mõnevõrra hoolsamad, sest kui nad pidevalt mingit regulatsiooni rikuvad, saaks neilt loa ära võtta ja nad oleksid turult väljas.

Kas see võtaks ära riski, et laenu antakse inimesele, kes seda hiljem maksta ei suuda, on vastuseta küsimus. Tõenäoliselt hoiab see ära, et ei anta pahatahtlikult laenu neile, kelle kohta on juba eos kahtlus, et ta seda tagasi maksta ei suuda.

Mina olen alati öelnud, et oleme rahva teenrid, ning kui on olemas soov, kui on olemas õiguslik raamistik ja meil on ressurssi, siis teeme järelevalvet korralikult.

Investeerimispank J.P. Morgan sai eelmisel aastal trahve ja juriidilisi ettekirjutusi kokku 20 miljardit dollarit, mis on võrdne panga keskmise aastakasumiga. Eestis on praegu maksimaalne trahvi suurus 32 000 eurot. Millal saabub aeg, kui Swedbanki võib teoreetiliselt ähvardada 200 miljoni eurone trahv?

Kas see iseenesest peaks eesmärk olema?

Üldiselt on karistamises kaks lähenemist: üks on karistuse vältimatus, teine karistuse raskus. Karistuse vältimatus tähendab seda, et sa tead, et kui teed mingi pahateo, siis saad igal juhul karistada. Karistamise raskus tähendab seda, et kui teed mingi pahateo, siis on oht, et saad suure karistuse, aga sa ei tea, kas saad karistada või mitte.

Karistusraamistik, mis on suunatud karistuste vältimatusele ja suhteliselt kergetele karistustele, finantssektoris ei toimi. Pigem toimib see, et on rasked karistused, võib-olla lõdvemad menetlusnormid.

See praktika on Ameerika Ühendriikides ja Ühendkuningriigis olemas, ja kui vaadata Euroopa Liidu seadusloomet, kumab sama asi vastu ka sealt – rasked karistused, natuke lihtsamad menetlusnormid. Eestis seda praegu pole olnud, aga ma isiklikult loodan, et see paradig­ma muutub.