Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Arved külmutada lubanud elektrimüüja nõudis lisaraha

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Eurod
Eurod Foto: SCANPIX

Igakuised elektriarved külmutada lubanud elekter.ee ehk Elektrimüügi AS teatas kliendile pärast aastase lepingu lõpetamist, et viimane peab 70 eurot juurde maksma.

Tarbija24 lugeja sõlmis elektrituru avanedes lepingu Elektrimüügi ASiga, kes pakub võimalust elektriarved külmutada.

«Ootamatult suured arved võivad pere eelarvesse parajalt suured augud lüüa. Selle ärahoidmiseks on elekter.ee-l aga väga hea lahendus - maksa igakuiselt ühtlast summat. Ei mingit kõikumist. Ja erinevalt meist ei paku ükski teine elektrimüüja täna Eestis sellesugust teenust,» reklaamib elekter.ee.

Nii maksis lugeja kõik kuud elektri eest ühe summa. «Kui soovisin lepingut lõpetada ja edastasin lõppnäidu, siis teatati mulle, et olen 70 eurot võlgu, olen prognoositust rohkem tarbinud,» oli klient üllatunud. Varem sellekohaseid signaale ta müüjalt enda sõnul saanud ei ole.

Elektrimüügi Asi tegevjuht Jaak Urm selgitas, et eeldatav energiakulu jagatakse 12 kuuga ja nii ongi igakuise makse suurus käes. Energiakulu andmed on vaja võtta Eleringi andmelaost ja see tagab prognoosi täpsuse.

«Eleringi andmelaos on kliendi eelneva 12 kuu tarbimisandmed. Järgneva 12 kuu prognoostarbimise eelduseks on, et kliendi eelnevad andmed olid õiged ning see eeldab kliendi samasugust tarbimisharjumust ka järgnevaks 12 kuuks. Ühesuurustest osamaksetest loobumisel või lepingu lõpetamisel lisatakse arvele koondsaldo, mille võrra esitatav arve suureneb (miinussaldo) või väheneb (pluss-saldo),» selgitas Urm.

Tema sõnul võis klient muuta tarbimisharjumusi - paigaldas näiteks õhksoosjuspumba või päiksepatarei. Samuti ei pruukinud Eleringi andmelao andmed peegeldada tegelikku elektritarbimist. «Teadupärast ei ole enamikul inimestel veel kauglugejaid. Ning klient teatab ise oma elektrinäidu. Seega olenevad tema arved teatatud elektrinäitudest,» selgitas Urm. Ka võis prognoositust suurema tarbimise kaasa tuua ilmaolud.  

«Meie statistika kohaselt kümme protsenti klientidest tarbib elektrienergiat rohkem kui prognoos ning kümme protsenti klientidest tarbib elektrit vähem kui prognoos. 80 protsendil on elektriarved samas proportsioonis eelmise võrreldava perioodiga,» kinnitas Urm.

Kui klient ei oleks lepingut lõpetanud, siis enammakstud või puuduolev summa jagatakse järgnevasse 12-kuulisse perioodi – arvutatakse uus prognoos eelneva 12 kuu põhjal, millest siis lahutatakse eelneva perioodi enammakstud osa või siis liidetakse puuduolev osa.

Teine võimalus, kliendile makstakse ühekordse maksena välja enammakstud summa või siis klient tasub puuduoleva summa.

Tagasi üles