EASi juht: meie juures käivad ka toetusekütid

EASi juht Ülari Alamets Foto: Mihkel Maripuu

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse esimees Ülari Alamets möönab, et nende juurde satub taotlustega ka niinimetatud grant­hun­ter’eid ehk toetusekütte, kelle siht on mõnus elu Euroopa Liidu kulul.

Kas koolituse ja turunduse osa ei ole EASi rahastatavates tegevustes natuke liiga suur, võrreldes innovatsioonile ja seadmetele kuluvate summadega?

Otsused, kui palju eraldatakse turundustoetusteks ja näiteks tootearendusprojektidele, tehakse kas riigieelarve kaudu või sõlmib vastutav ministeerium EASiga töötellimuse lepingu. See ei ole meie otsustada.

Olen päris kindel, et tegelikult ongi Eesti ettevõtjate ja töötajate suurim väljakutse teadmised ja oskused. Teine suur kitsaskoht on kogemuse ja julguse puudumine minna Eestist välja rahvusvahelistele turgudele.

Iseäranis väikeettevõtjad on mulle tunnistanud, et neil ei ole toetuste taotlemise kogemust ega oskust. Siis võibki juhtuda, et teatud kitsas ring on toetuste taotlemisel vilunud ja saab järjest raha.

On ettevõtjaid, kes tõesti arvavad, et pole põhjust toetusi küsima tulla. Viimastel aastatel on suhtumine siiski palju muutunud. Osa ettevõtteid on olnud tõepoolest taotlemisel aktiivsemad – te ütlesite vilunumad –, aga enamik neist on sellised, kes on kiiresti arenenud ja kelle vajadused on põhjendatud.

Tõepoolest on olemas seltskond, keda meie kutsume võimalikeks sõltlasteks või granthunter’iteks.

Sellist suhtumist Eestis paraku on, nagu ka mujal maailmas. Sääraste taotlejate osatähtsus on siiski väga väike.

Püüame seda hindamise käigus tuvastada ja rõhutada, et projektiga tuleb saavutada mingi tulemus ja mõju.

EASi ümber on tekkinud omaette projektikirjutajate ja konsultantide majandusharu. Üks ettevõtja ütles, et kui ta ise projekte kirjutas, tuli vigu sisse ja teiseks on projektikirjutajal ka EASis «käpp sees».

Julgustame kliente oma äri- ja turundusplaane ise kirja panema, aga samal ajal on ka oma koht konsultantidele ja välisnõustajatele. Oleme püüdnud oma nõuete ja bürokraatia poolt nii palju lihtsustada, et korraliku keskharidusega inimene peaks taotlusvormide täitmisega hõlpsalt hakkama saama.

Kahjuks on konsultatsiooniturul selliseid tegijaid, kes müüvad põhilise argumendina klientidele just oma niinimetatud lähedust EASile, mitte sisulist pädevust. Kindlasti ei ole ühelgi konsultandil EASis «käppa sees».

Kas EASis on praegu liiga palju, liiga vähe või parajalt töötajaid? Teada on, et EASi personal muudkui kasvab.

Kasvanud on personal, aga samal ajal on kasvanud ka tegevuse maht. 2007. aastal oli see 1,1 miljardit krooni ja eelmisel aastal 4,7 miljardit krooni. Ma arvan, et ligi 300 töötajat on päris vähe, eriti kõrvutades seda arvu nende kõrgete ootustega, mis meie suhtes on.