/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2010/05/27/375262t1h5d79.jpg)
Ühe Eesti Energia kliendi arvutuste kohaselt võtab ettevõte temalt iga kuu ligi kümnekordset tasu taastuvenergia eest, põhjendades seda tootjatele makstava toetuse etteküsimisega.
Eesti Energia klient toetab kaudselt tuulikute ehitamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinlane Urmas Lepik ostis veebruaris elektrit 3715 kilovatt-tundi (kWh). Et 2008. aruandeaastal müüdud elektrienergiast toodeti 98,79 protsenti fossiilsete ja 1,21 protsenti taastuvate energiaallikate baasil, nagu arvelt lugeda, siis järelikult ostis ta rohelist energiat suurusjärgus 45 kWh.
Taastuvenergia eest maksis mees arve järgi 469,58 krooni, seega tuli ühe kWh rohelise energia tasuks 10,50 krooni.
«Kuidas seda hinda mõista? Seda, et taastuvenergia tasu on kehtestatud 0,1264 krooni kilovatt-tunni eest, ma näen, aga siis peaks Eesti Energia tootma juba 11,46 protsenti oma toodangust roheliselt. Või võtab Eesti Energia minult investeeringuteks laenu?» küsis ta.
Lepik lisas, et sel juhul on riik teinud seaduse, mille kaudu pumpab dividende tarbija taskust või siis toetab eraettevõtjaid, kes elektrit toodavad.
Eesti Energia tunnistas Lepiku arvutused üldiselt õigeks ning selgitas, et taastuvenergia tasu arvutamine ja arvete esitamine toimub seaduse kohaselt vastavalt kasutatud võrguteenuse mahule.
Tasu arvutamisel on aluseks prognoositav võrguteenuse maht järgmisel kalendriaastal, hinnanguline tootjatele makstav toetus ning eelmisel kalendriaastal üle- või alalaekunud taastuvenergia tasu summa.
Hinnanguline taastuvenergia rahastamiseks kuluv summa jagatakse võrguteenuse mahuga ja saadaksegi tasu suurus sentides kWh kohta. Taastuvenergia tasu vaadatakse üle ja vajadusel korrigeeritakse kord aastas.
Seaduse kohaselt korjab võrguettevõtja tarbijatelt taastuvenergia tasu kokku ja maksab selle täielikult edasi põhivõrguettevõtjale OÜ Elering, mis omakorda maksab selle toetusena tootjatele vastavalt toodetud energiale.
Toetust ei maksta mitte ainult taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiale, vaid ka tõhusa koostootmisrežiimiga toodetud elektrienergiale.
Eesti Energia elektrimüügis oli 2008. aastal taastuvatest allikatest elektrienergiat 1,2 protsenti, Eestis tervikuna kokku viis-kuus protsenti.
Konkurentsiameti raudtee- ja energiateenistuse peaspetsialist Tauri Liiders tõdes, et Eesti Energia müügiettevõte kogub rohelise energia toetust tõesti ette ning kuna taastuvenergia tootjaid tuleb kogu aeg juurde, siis suureneb ka tasu pidevalt.
«Põhimõtteliselt võib tõesti öelda, et tarbija toetab tuulikute ehitamist,» lausus konkurentsiameti spetsialist.