Elu Baltikas: kõik algab armastusest töö vastu

Baltika. Foto: Postimees.ee

Koolitaja Raimo Ülavere kirjutab oma blogis, kuidas oleks töötada Baltikas. Sisemine motiveeritus, paindlikkus, otsustusvõime, kiirus – need on märksõnad, mis jäävad kõlama intervjuust Baltika personalijuhi Liina Kippasto ja koolitusjuhi Ankki Aardemaaga.

Baltikas töötamise vundament, mille peale kõik muu laotub, on sisemine tahe. Inimene peab olema sisemiselt ise motiveeritud st selleks, et Baltikas edukalt karjääri teha, peab inimeses olema:

Sisemine huvi valdkonna suhtes;

Armastus oma töö vastu ning soov seda hästi teha ja edasi areneda;

Tahe teha koostööd teistega eesmärkide saavutamisel.

Kõik muu tuleb alles pärast seda – töötaja juhtimisambitsioonid ja võimekus, välised motivatsioonitegurid, nagu raha jm.

Orienteeritus tulemustele ja boonused

Äriettevõttena oleme teadlikult tulemuslikkusele orienteeritud. Meile meeldivad mõõdetavad eesmärgid ja numbrid, ütlevad Baltika HR inimesed.

Töötajate boonussüsteemid jagunevad kahte ossa:

Numbriline töö tulemus

Personaalne osa ehk seotus kompetentsidega, koostöö kolleegidega jne.

Arvestades seda, et Baltikas on rohkem kui 90 erineva profiiliga töökohta, siis ühtselt kõigi jaoks kivisse raiutud tasustamismudelit Baltikal pole, märksõna on paindlikkus. Suurelt üldistades jaguneb boonussüsteem kahe eespool kirjeldatud teema vahel pooleks. Samas on boonuste osakaal sissetulekus erinev, olenevalt tegevusest-ametikohast (näiteks müügis suurem, tugistruktuurides väiksem) ning samuti juhtimistasemest (juhtidel suurem).

Juhtide kompetentsimudel

Värskelt ja koostöös juhtidega valminud kompetentsimudel sisaldab järgmisi alajaotusi, mille najal juhi võimekust Baltikas hinnatakse:

Eesmärgistamine ja elluviimine ehk oskus seada eesmärke ning neid ellu viia;

Koostöö ja meeskonnatöö;

Äriline mõtlemine ehk oskus seada oma töölõik vastavusse ettevõtte laiemate eesmärkidega;

Eestvedamine ja inimeste arendamine;

Innovatsioon ja muutuste juhtimine.

Iga teema jaoks on lahti kirjeldatud ka sisu ja kontekst. Selle mudeli najal hakatakse juhte hindama ning hindajaks on tema juht, vahest lisaks ka maatriksjuht. Mudeli põhjal tulemuslikkuse hindamine võetakse teemaks arenguvestlusel ning osaliselt hakkab sellest sõltuma ka juhi sissetulek.

Eesmärgid laotuvad ülevalt alla

Iga töötaja eesmärgid lepitakse kokku ja vaadatakse läbi kaks korda aastas – nn aastavestlusel ja vahevestlusel. Ning eesmärgid on reeglina konkreetsed numbrid ehk mõõdetavad tulemused ja sammud.

Baltikas tulevad numbrilised eesmärgid piltlikult öeldes ülevalt alla – võtmenumbrite puu saab alguse suurtest numbritest, mis siis teisenduvad allapoole liikudes igaühe personaalseks sihiks. Nii teisenevad ettevõtte suured üldised eesmärgid väiksemateks sammudeks, milles igal ühel oma selge roll.

Värbamine liigub üha enam head-huntingu poole

Baltikal on Kippasto ja Aardemaa sõnul üha keerulisem n.ö tavapärase värbamisega inimesi leida, kuna valdkonna tipptegijaid on Eestis vähe. Baltika kui regiooni ainuke moetööstusettevõte vajab töötajaid, kellel on väga spetsiifiline kogemus ja haridus. Seega minnakse paratamatult üha enam sihtotsingute teele, ning vaadatakse väljapoole Eesti piiridest. Paljud noored on ise täna altid ennast arendama ja  rahvusvahelist töökogemust omandama ning seejärel leiavad paljud tee Baltikasse. Kuid siiski, esimene asi, mida värbamisel uuritakse, on kandideerija sisemine sügavam motiveeritus teha oma tööd armastusega ja hästi ning panustada seeläbi ka ettevõtte laiemate eesmärkide saavutamisse. Arenemistahe on samuti oluline, selleks pakub Baltika töökeskkond ka küllaga võimalusi.

Tulevik on lihtsuses

Selle aasta sihina on ette võetud lihtsustamine. Kõiges. Suure ja täismahus moetootmise ning erinevate brändidega opereeriva ettevõttena on see oluline suund. Eesmärk on teha pigem vähem projekte, ent teha neid efektiivselt ja tulemuslikult. Prioriteetide seadmine ja olulisima välja valimine, et ettevõtte suured eesmärgid saaksid parimal moel täidetud. Selle aasta juhtimisfookused on seetõttu organisatsiooni ja protsesside lihtsustamine, dubleerimiste vähendamine, selged vastutuspiirid ning oskuslikum delegeerimine.