Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/22/1774850t1hcfaa.jpg)
Hiljutises lahendis (11.12.2013 nr 3-2-1-133-13) luges Riigikohus kokku kõik võimalikud pandiõigused, mille esemeks võib mootorsõiduk olla kaasaegse Eesti õiguse alusel. Pante saab olla koguni kaheksat liiki:
Esiteks - käsipant. Mootorsõiduk on vallasasi ja saab olla klassikalise käsipandi esemeks. Käsipandi tekkimiseks on vajalik pantija ja pandipidaja kokkulepe ning üldjuhul ka pandieseme andmine pandipidaja valdusse. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 282 lg 2 kohaselt peab pandileping olema kirjalikus vormis, kui panditud auto väärtus ületab 50 eurot.
Teiseks – registerpant. AÕS § 297 kohaselt on mootorsõidukit, mis on kantud avalike andmetega ja seadusega sätestatud korras peetavasse registrisse, võimalik koormata registerpandiga nii, et mootorsõiduki valdust ei pea andma pandipidajale üle. Register, kuhu registerpant kantakse on liiklusregister (liiklusseaduse § 176 jj).Registerpandi puhul on samuti vaja sõlmida kokkulepe (pandileping) pantija ja pandipidaja vahel.
Kolmandaks – kommertspant. Kommertspant on mõeldud koormama ettevõtja vallasvara, millele ei saa seada teist liiki registerpanti. Seega kehtiva seaduse kohaselt kommertspanti liiklusregistris registreeritud mootorsõidukile seada ei saa. Enne 1. juulit 2011.a. seatud kommertspant võib aga mootorsõidukile ulatuda küll – nimelt ei vastanud Riigikohtu arvates 1. juulist 2003 kuni 30. juunini 2011 kehtinud liiklusregistri regulatsioon registri avalikkuse ja õigusliku raamistiku poolest AÕS § 297 nõuetele, mistõttu sel ajavahemikul ei saanud mootorsõiduki suhtes registerpanti tekkida. Võimalik, et ettevõtja mootorsõiduk on hoopis sel ajavahemikul seatud kommertspandi esemeks.
Neljandaks – hüpoteek. AÕS § 343 kohaselt ulatub hüpoteek ka kinnisasja päraldistele v.a. kui need ei ole kinnisasja omaniku omandis. Ka mootorsõiduk võib olla kinnisasja päraldiseks, põllumajandusliku kinnisasja puhul seda lausa eeldatakse (TsÜS § 60).
Viiendaks – seadusjärgne pandiõigus. Seadusjärgsed pandiõigused leiame näiteks võlaõigusseadusest, näiteks VÕS § 654 lg 1 tulenev töövõtja pandiõigus tema valduses olevale mootorsõidukile, mis tagab töövõtulepingust tulenevad nõuded.
Kuuendaks – kohtulik pant. Riigikohus on arvamusel, et ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 389 kohaselt hagi tagamise korras ja kriminaalmenetluse seadustiku § 142 alusel registrisse kantud vallasvara arestimisel tehtavate kohtulahendite alusel tekib pandiõigus, s.o. õigustatud isikul tekib õigus rahuldada oma nõue arestitud mootorsõiduki arvel. Seejuures on oluline, et pandi tekkimiseks on vajalik üksnes jõustunud viivitamatult täidetav kohtulahend.
Seitsmendaks – ametijärgne pant. Võlgniku mootorsõiduki võib täitemenetluse raames arestida ka kohtutäitur (täitemenetluse seadustiku § 65 lg 1), et rahuldada võlausaldajate nõuded arestitud sõiduki müügist saadud raha arvel.
Kaheksandaks – kohtulik registerpant. AÕS § 2972 annab kohtule võimaluse seada hagi tagamise korras mootorsõidukile ka kohtulik registerpant. Õiguslikuks erisuseks on siinjuures asjaolu, et pandi kehtivuseks on vajalik lisaks kohtulahendile ka kanne liiklusregistrisse
Mootorsõiduki suhtes võib ühel ajal olla seatud mitu erinevat liiki panti. AÕS § 281 lg 3 kohaselt määrab nende omavahelise järjekorra (õiguse rahuldada oma nõue enne teisi pandipidajaid) pandi tekkimise aeg – paremus ajas annab paremuse õiguses.
Autor: vandeadvokaat Sten Veidebaum
Loe ka Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets varasemaid artikleid siit.
Tamme Otsmann Ruus Vabamets kuulub Pan-Balti advokaadibüroode TRINITI allianssi.
