/nginx/o/2014/02/04/2796616t1h8a10.jpg)
Tööandjate organisatsioonid räägivad kui ühest suust, et Eesti ettevõtjate suurim probleem on tööjõupuudus ja kiiremas korras tuleb hakata lahendusi otsima.
Eesti ei pääse töötajate sissetoomisest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööandjate keskliidu juhi Toomas Tamsari sõnul on nii tööpuudus kui ka tööjõupuudus praegu kõige suurem teeninduses ja madalama palgaga tööstusharudes.
«See tähendab, et tööturg ei toimi: vajadus on olemas, võimalus on olemas, aga need ei saa hinnatasemelt keskpõrandal kokku. Selle palga eest, mida ettevõtjatel on võimalik pakkuda, ei soovi inimesed tööle minna,» rääkis ta.
Ka töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel nentis, et tööturg on justkui ooteseisundis – töötud otsivad pakutavast paremat tööd ja suuremat sissetulekut. Levinud on palgasoov «1000 eurot kätte», mis on aga enamikus valdkondades reaalsest palgapakkumisest valgusaastate kaugusel.
«Ma arvan, et ei tohiks anda vastakaid signaale, millega me neid ootusi tõstame. Samal ajal on vaja kindlust, et palga kasv Eestis jätkub,» lausus ta.
Ametiühingute keskliidu juhi Peep Petersoni sõnul tulevad Eestisse kindlasti tulevad võõrtöötajad ja selleks tuleb tööturgu ette valmistada. «Aga ma arvan, et palgakontrast lähetajariigi ja meie kui sihtriigi vahel peab olema tunduvalt suurem kui täna,» sõnas ta. «Seitsme kuni kümne aasta pärast ehk juba on, aga praegu ei tasu inimestel siia madala palga peale tulla.»
Ka tööandjate esindajad ei usu, et Eestil õnnestuks välistöötajatest pääseda. Kaubandus-tööstuskoja peadirektor Mait Palts ütles, et tööd saab küll mingi määrani eksportida, ja seda juba ka tehakse, kuid see ei aita tööjõu importimist vältida.
«Tegemist on teemaga, millega tuleb paratamatult ühel hetkel tegelda, sest seda ei õnnestu kuhugi edasi lükata, tundugu see nii ebapopulaarne kui tahes. Ei ole sellest saanud mööda teised riigid, ei saa ka meie. Lihtsalt meil peaks olema nii palju tarkust, et mitte teiste tehtud vigu korrata,» arvas ta.