/nginx/o/2013/12/30/2721834t1h03db.jpg)
Viimastel nädalatel ajakirjanduses tähelepanu all olnud kanepiarutelu osas leiab nii riigikogu kui ka uimastiennetuse komisjoni kuuluv Tervise Arengu instituut (TAI), et Eesti ei peaks minema kanepi legaliseerimise teed.
Arutelu: kas Eesti peaks kanepi legaliseerima või mitte?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
6. jaanuaril esitas teemast huvitatud kodanik riigikogu sotsiaalkomisjonile päringu, milles küsib, millisel seisukohal on riigikogu kanepi seadustamise osas. 30. jaanuaril vastab sotsiaalkomisjon, et ei ole kanepi võimaliku legaliseerimise teema üle arutanud, kuid seda peaks olema teinud uimastiennetuse valitsuskomisjon. Nimetatud komisjon jõudis väidetavalt üksmeelsele eitavale seisukohale, kuna igasugune samm narkootilise aine lubamiseks oleks lühinägelik ja ohtlik otsus.
«Olen ka isiklikult seisukohal, et peame vältima samme, mis võivad tõsta riski, et inimesed, eriti noored, alustavad mõne legaliseeritud mõnuaine proovimist. Narkootikumide lubamisel on tagajärjed, mis nullivad kõik senised jõupingutused uimastite tarbimise vähendamiseks ja ennetamiseks,» lisas vastuskirjas sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna.
2012. aastal esmakordselt kogunenud uimastiennetuse valitsuskomisjon ei ole töörühma kuuluva TAI teatel antud teemat eraldi päevakorrapunktina arutatud. Eestis mõjuanalüüsi kanepi legaliseerimise miinuste ja plusside kohta tehtud ei ole.
TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova tõdes, et viimasel ajal on diskussioon kanepi ümber rahvusvaheliselt hoogustunud, kuid enamik riike siiski ei kaalu kanepi legaliseerimist. Tegemist on tema sõnul uute eksperimentidega, millest saab järeldusi teha alles pikema aja järel.
«Selge on see, et taust eri riikides on erinev, nii kanepitarbimise kui muude sõltuvust tekitavate ainete tarbimise, sealhulgas alkoholitarbimise taseme osas. Holland, kes alustas liberaliseerimisega varem, on hakanud oma uimastipoliitikat karmistama,» märkis ta.
«Me ei leia, et enda uimastamine erinevate ainetega oleks normaalne osa inimese elust, seega meie eesmärk on, et uimastitega katsetajaid ja uimastikasutajaid oleks vähem. Meil on suur probleem legaalsetegi uimastitega – alkoholi ja nikotiiniga. Me peame enne endile tõestama, et oleme võimelised nii ühiskonnana kui ka üksikisiku tasandil lubatud uimastitega toime tulema,» sõnas Kurbatova.
Kurbatova arvates ei anna ühiskond täna noortele piisavalt emotsionaalseid ega sotsiaalseid oskusi, et uimastitega seotud olukordades õigeid otsuseid teha ning elus toime tulla, mistõttu tunnistame Eestis igapäevaselt selle kurbi tagajärgi. «Enne, kui me ei suuda pakkuda abi alkoholisõltuvuse korral ning enne kui me ei paku oma noortele piisavalt oskusi elus toime tulla, ei ole mõtet ka arutada kolmanda uimasti legaliseerimist,» oli ta veendunud.
TAI eksperdi sõnul ei leia numbritest toetust ka arvamus, et kanepi legaliseerimine aitaks paremini kontrollida, et alaealised kanepit ei prooviks või ka väide, et alaealised proovivad kanepit vaid seetõttu, et nn keelatud vili on magus.
2011. aastal oli alkoholi proovinud 85 protsenti 15–16-aastastest Eesti noortest, kanepit oli proovinud 24 protsenti noortest. Uuringule eelneva 30 päeva jooksul oli alkoholi tarvitanud 59 protsenti ja kanepit 6 protsenti. «Numbrid näitavad selgelt, et legaalsed uimastid on alaealistele praegu paremini kättesaadavad ja aine legaalsus vähendab ka kasutamisega seotud riskide tajumist,» jõudis Kurbatova järeldusele.