Maksukuriteod on muutunud kurjategijatele ahvatlevaks

MTA peadirektori asetäitja Egon Veermäe. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Maksu- ja tolliameti (MTA) peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul on maksukuriteod muutunud kurjategijate jaoks ahvatlevaks tegevusalaks ning MTA kavatseb võtta süstemaatiliselt maksuvõlgu maha jätvad juhatuse liikmed süvendatud tähelepanu alla.

Maksu- ja tolliameti andmetel on Eestis 2014. aasta jaanuari alguse seisuga 1452 juhatuse liiget, kes on ajalooliselt tekitanud kolmes või enamas äriühingus maksuvõlgu vähemalt 5000 eurot. Nende isikutega seotud äriühingute maksuvõlad moodustavad kokku 97,07 miljonit eurot.

Veermäe tõdes, et kolmes või enamas äriühingus maksuvõlgu tekitanud isikute puhul ei saa rääkida halvast äriõnnest. «Need on inimesed, kes jätavad süstemaatiliselt ettevõtteid maksuvõlgadega maha. Asja põhiolemus on retsidiivne tahtlik tegevus. Viimaste aastate trend on, et maksukuriteod on kurjategijatele väga ahvatlevad. Need, kes on selle ala peale juba läinud, sinna ka jäävad,» ütles Veermäe täna MTAs pressikonverentsil.

Ta lisas, et ettevalmistamisel on kord, mis võimaldab rakendada taoliste isikute suhtes ärikeeldu, loodetavasti jõustub seadusemuudatus 1. juulist.

Eelmisel aastal väljastas amet 238 pankrotihoiatust isikutele, kelle maksuvõlg kokku oli 26,8 miljonit eurot ja mille tulemusel laekus 2,1 miljonit eurot. Kohtusse esitati 39 pankrotiavaldust, mille puhul maksuvõlg kokku oli 12,1miljonit eurot.

Mullu saatis MTA prokuratuuri 23 maksukuriteo kriminaalasja, milles oli kokku 61 episoodi ehk kuritegu ning 130 kahtlustatavat. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 37,3 miljonit eurot, vara arestiti ligi 4,8 miljoni euro ulatuses.

Võrreldes varasemate aastatega oli MTA mullu maksukuritegude avastamisel edukam. 2012. aastal saatis amet prokuratuuri 17 maksukuriteo kriminaalasja, milles oli 45 episoodi ja 45 kahtlustatavat. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 9,7 miljonit eurot, vara arestiti 1,4 miljoni euro ulatuses. 2011. aastal saatis MTA prokuratuuri 22 maksukuriteo kriminaalasja, milles oli 40 episoodi ja 84 kahtlustatavat. Maksukahju tuvastati neis asjades kokku 16,1 miljonit eurot, vara arestiti ligi 1,2 miljoni euro ulatuses.

MTA kogus eelmisel aastal 5,102 miljardit eurot maksutulu, mis on 77 miljonit ehk 1,5 protsenti enam kui oli riigieelarve ootus.

Kokku kogus MTA riigieelarvesse makse 101,5 protsenti prognoositud maksutulust. 2012. aastal kogus maksu- ja tolliamet makse 4,775 miljardit eurot, mis oli 102,3 protsenti prognoositud maksutulust.

Suurim ülelaekumine tulenes juriidilise isiku tulumaksust, mida laekus ligi 40 protsenti enam ehk 92,6 miljonit eurot rohkem kui oli riigieelarve ootus. Seda laekus kokku 326,6 miljonit eurot, mille tasus ligikaudu 50 000 ettevõtet, ütles maksu- ja tolliameti peadirektor Marek Helm.

MTA juhis sõnul näitab Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD 2011. aastast pärinev uuring, et OECD riikide seas on Eesti maksude kogumise efektiivsuselt konkurentsitult esikohal. Helm tõdes, et efektiivsuse peamine põhjus on Eestis kasutusel olevad e-lahendused, milleni jõudmiseks on paljudel teistel OECD riikidel veel pikk maa käia.

2013. aastal äriregistris registreeritud 19 187 uuest juriidilisest isikust tasus aasta jooksul makse ligikaudu 26 protsenti, kogusummas seitse miljonit eurot. Helmi sõnul näitab see, et ettevõtte registreerimine äriregistris ei näita sugugi automaatselt, et tegevust alustab reaalselt toimiv ettevõte. «See on ka normaalne, iga äriidee ei pruugi teostuda,» rääkis Helm.

2012. aastal registreeriti äriregistris 18 604 ettevõtet, millest aasta lõpuks oli makse maksnud 5452. Eelmise aasta lõpuks oli 2012. aastal registreeritud ettevõtetest makse maksnud 8633.

2013. aastal maksu- ja tolliametile deklareeritud maksukohustused on tasutud 99,49 protsenti. Võrreldes 2012. aastaga on jooksva aasta maksuvõlg vähenenud 11,2 miljoni euro võrra.

Marek Helmi sõnul on alanud aastal varimajanduse osakaalu vähendamiseks olulisel kohal nii töötamise registri loomine kui käibemaksukontrolli uuendused.

Helmi sõnul kujunes 2013. aasta väga intensiivseks tööaastaks, mil amet tegi oma tööd senisest väiksema koosseisuga, kuid saavutas kõikides valdkondades enam. Maksu- ja tolliamet vähendas 2012. aasta lõpus oma koosseisu 250 inimese võrra.

Helm tõdes, et hoolimata laialt kasutatud e-lahendustest on maksu- ja tolliametil veel arenguruumi, kuna praegu saadab MTA kuus keskmiselt 20 000 kirja paberil. MTA selle aasta üks olulisi suundi on paberil saadetavate kirjade oluline vähendamine ning võimalikult suure hulga haldusaktide toimetamine inimesteni läbi elektrooniliste kanalite.

Helm tõi maksu- ja tolliameti ühe olulise eesmärgina välja ka asjaajamiskeele lihtsustamise. «Meie eesmärk on see, et inimene saaks aru, mida MTA temast tahab. Uskuge, juriidiliste nõuete täitmine kirjades ja samas tekstide inimesele arusaadavasse keelde panemine ei olegi nii lihtne ülesanne,» lausus Helm.