/nginx/o/2008/09/21/76233t1h5920.jpg)
Suurbritannia ja Prantsusmaa jäid eile pangakrahhide puhuks maksuraha kogumise küsimuses euroliidu partneritest erinevale seisukohale.
Britid ja prantslased on pangamaksu vastu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üksmeele saavutamine ühenduse majandushädade vastu võitlemisel läheb üle suurte kivide ja kändude, võib siit järeldada.
Euroopa Liidu siseturu volinik Michel Barnier pakkus liikmesriikidele välja, et igaüks võiks koguda raha raskustesse sattuvate pankade likvideerimise või ümberkorraldamise kulude katteks, kehtestades selle tarvis finantssektorile etteulatuva maksu.
Briti valitsus laitis selle mõtte maha ja väitis, et asi oleks «moraalselt riskantne», kuna pankurid võiksid näha maksu kui garantiid, et neile tulevikus igal juhul appi tõtatakse. Samasuguseid miinuseid nägid plaani puhul ka Prantsuse valitsuse ametnikud.
Saksa rahandusministeeriumi esindajad ütlesid aga, et nende meelest on tegemist «sammuga õiges suunas». Rahandusminister Wolfgang Schäuble sooviks, et Saksa pangad maksaksid iga-aastaselt eraldi fondi ligikaudu 1 miljard eurot läbikukkunud pankade likvideerimise raha.
Barnier’ idee taga on Euroopa Komisjoni ambitsioon panganduskriisi peale midagi ühiselt ette võtta ja demonstreerida oma valmisolekut kõikvõimalike uute šokkidega paremini toime tulla.
Volinik väitis, et on moraalsetest riskidest teadlik, kuid lisas: «See ei lähe mitte, et maksumaksjad peaksid ka edaspidi pangandussektori päästmise kulud enda kanda võtma. Nemad tuleks rindejoonelt ära tõmmata.»
Euroopa Liidu liidrid ja rahandusministrid asuvad plaani arutama juuni alguses. Brüssel loodab leida piisavalt toetust, et «pangakrahhide fondi» plaanid juunikuisel G20 tippkohtumisel välja käia.
Globaalsel tasandil on pangamaksu idee üldiselt poolehoidu kogumas. USA rahandusminister Tim Geithner tunnistas aga Londonis viibides, et riigid võivad seda siiski üsna erinevalt rakendama hakata. «Täiesti ühesugune see asi ei tule,» ütles ta.
Briti rahandusminister George Osborne jäi kindlaks omaenda pangamaksu juurde – mis võib olla kirjutatud juba tema esimesse, 22. juunil avaldatavasse eelarvesse – millest laekuvad summad läheksid otseteed ministeeriumi tühjadesse rahakirstudesse.
«Pangamaksu eesmärk on koguda raha üld- ja halduskuludeks,» ütles ta. Prantsuse rahandusministeeriumi ametnik ütles omavahelises vestluses, et valitsus on küll põhimõtteliselt maksu poolt, kuid ei soovi luua eraldiseisvat «krahhikassat».
Saksa valitsusametnikud märkisid, et prantslaste-brittide «moraalsete riskide» jutu taga võib tegelikult peituda lihtne tõsiasi, et pankadelt saadud raha oleks väga vaja eelarvepingete leevendamiseks.
Barnier leidis, et ta plaan võiks minna läbi kvalifitseeritud häälteenamusega, lähtuvalt ELi ühisturu reeglitest. Britid väidavad aga, et plaan puudutab otseselt maksupoliitikat ning vajab seega ühehäälset nõusolekut.
Saksa erapanganduse assotsiatsioon BDB tervitas küll Barnier’ ettepanekuid, kuid hoiatas samas, et valitsused ei tohiks «ebasüstemaatiliselt kõikvõimalikke fonde koguma hakata».
Copyright The Financial Times Limited 2010.