Ühistransport liigub ümberistumiste poole

Foto: Mati Hiis / Õhtuleht

Uus rongiplaan lähtub sellest, et väikse koha rahvas viiakse peatusesse, kust pääseb kiirrongile. Sama etteveo süsteem on Järvamaa bussidel.

«1. jaanuaril kehtima hakanud sõiduplaanis on etteveo kord täielikult kasutuses Tartu-Valga liinil. Enamiku väljumiste puhul toimib see ka Tartu-Koidula ning Aegviidu liinil,» selgitas Elroni müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste.

Mai lõpus kehtima hakkava sõiduplaani loodab firma koostada nii, et kõikide Narva rongide reisijad saaksid Tapa jaamas istuda ümber Tartu ekspressrongile. «Igale Aegviidus peatuvale Tartu ja Narva rongile teeks ette- ja äravedu Aegviidu liinirong,» tutvustas Kaareste plaane.

Kiire ümberistumine

Ümberistumisaeg sellise liikluskorra juures on 5–15 minutit ja nagu praegu Lelle-Pärnu rongi puhulgi, saavad reisijad oodata järgmist väljumist soojas rongis. «Kui inimene on jõudnud elektrirongiga Aegviitu, siis 5–15 minuti pärast väljub sealt Tartu poole diiselrong, mida kliendil on võimalik oodata elektrirongis,» rääkis Kaareste. Ta kinnitas, et selliseid sõite hakkab toetama piletimüügikord ning lähiajal saavad valmis veebimüügilahendused.

Samasugune etteveosüsteem kehtib Järvamaal. «Meil on puhverkoht Mäo reisiterminal, kus maakonnaliinid ja mööda Tartu-Tallinna ning Pärnu-Rakvere maanteed sõitvad kaugbussid saavad kokku,» rääkis Järvamaa ühistranspordikeskuse tegevjuht Harri Lepamets. Päevas peatub Mäos 140 bussi, terminalist on bussiga võimalik viie kilomeetri kaugusele jäävasse Paidesse saada 30 korda päevas.

«Eks ikka ole kurtmisi, et miks ma pean 20 minutit ootama, aga igale bussile vastu minna me ei jõua ja iga bussi pealt maha ei tuldagi. Aga seal pole midagi hullu, ruum on soe ja tuulevaikne,» sõnas Lepamets. Samas möönis ta, et kui võimalik oleks, eelistaksid inimesed otseliine. «Eks iga ümberistumine tekitab ebamugavust ja meie inimesed selle suhtes väga vastutulelikud ei ole,» tõdes ta. Lepamets oli veendunud, et inimesed oleksid ümberistumistega rohkem rahul, kui kehtiks üks pilet, mitte ei peaks igas bussis uut ostma.

«Selge on see, et üleriigiline piletisüsteem oleks üpris keerukas ning toimiks vaid juhul, kui üks pilet kehtiks kõikides bussides,» oli Lepamets veendunud.

Samas tekib Lepametsa sõnul selle korra puhul kohe hulk küsimusi, näiteks kas kommertsliinide käitajad sellega kaasa tulevad, mis saab maakonnaliinidele antavast dotatsioonist ning milliste õigusaktidega seda reguleeritakse.

«Eks nendel põhjustel polegi sellega väga kaugele jõutud,» tõdes Lepamets. Kui aga ühtne piletisüsteem peaks loodama, siis Järvamaa ühistranspordikeskus liituks sellega kindlasti. «Ainult raha jagamise pool peaks väga täpselt paigas olema,» toonitas Lepamets.

Eelmisel nädalal Postimehele antud intervjuus ütles Tallinna Tehnikaülikooli professor Dago Antov, et bussireisijatel tuleb tulevikus leppida rohkemate ümberistumistega. «On erinevad transpordisüsteemid: ühed on suuremate keskuste vahel ja väga kiired ning teised, mis veavad neile liinidele reisijaid ette,» selgitas ta.

Oluline ajafaktor

Nn ettevedu tegevatel liinidel ei pruugi olla palju reisijaid ning need on ebamugavamad. Antovi sõnul on Eesti oludes mõeldav teha ettevedu rongiga, aga seda tuleb hoolikalt planeerida, et ümberistumine oleks võimalikult mugav ja kiire. «Näiteks ühest rongist teise minemine ei ole ümberistumiste korral probleem, aga oluline on just ajafaktor, et see toimuks viie minutiga. See omakord tähendab, et logistiliselt tuleb korraldada nii, et ei peaks jooksma läbi jaama või ümber perroonide,» tõi ta näite.

Kindlasti peaks Antovi hinnangul Eesti ühistranspordis kehtima ühtne piletisüsteem:  inimesele piisaks Tallinnast Mustamäelt Tartusse Annelinna sõiduks ühe pileti ostmisest ning piletiraha jagataks hiljem ettevõtete vahel ära.