Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Saksa president soovitab sõjaväge rohkem kasutada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Urho Meister
Copy
Saksa Bundeswehri sõdur USA Blakhawk helikopteri pardal Afganistanis 2012. aasta detsembris.
Saksa Bundeswehri sõdur USA Blakhawk helikopteri pardal Afganistanis 2012. aasta detsembris. Foto: Reuters / Scanpix

Saksa president Joachim Gauck hoiatas eile Müncheni julgeolekukonverentsil, et Saksamaa peab lõpetama oma mineviku «kilbi» taha varjumise ning kasutama oma relvajõude sagedamini ja otsustavamalt.

«Saksamaa ei saa enam käituda nagu varem,» ütles Gauck oma jõulises kõnes, toonitades Saksa ükskõiksuse ja Euroopa nabaimetlemise ebasobivust keset «avatud maailmakorda» ähvardavaid uusi «kiireid ja dramaatilisi» ohtusid.

«Kui arutlusele tuleb viimase võimaluse - Bundeswehri sissesaatmise - vajalikkus, ei tohiks Saksamaa lihtsalt põhimõtte pärast ei öelda,» vahendab Financial Times Saksa riigipea sõnu.

Pool tundi kestnud sõnavõtus rahvusvahelise kuulajaskonna ees kutsus Gauck Saksamaad üles «tegema rohkem ära tagamaks julgeolekut, mille eest teised juba aastakümneid seisnud on».

Saksa kantsler Angela Merkel ja välisminister Frank-Walter Steinmeier on jäänud riigi sõjalise tegevuse laiendamise suhtes ettevaatlikuks.

Küll aga asus Gaucki sõnavõttu toetavale seisukohale - kuigi sametisemas sõnastuses - Saksamaa uus kaitseminister Ursula von der Leyen, kes ütles konverentsi delegaatidele, et «ükskõiksus» ei tule sakslaste jaoks enam kõne alla, võttes arvesse kasvavaid julgeolekuriske Euroopa piiride ääres.

«Istuda ja oodata, see ei tule kõne alla,» ütles von der Leyen. «Kui meil on selleks võimalused, siis on meil ka vastutus midagi ette võtta.»

«See ei tähenda, et me peaksime kalduma kasutama kogu oma sõjalist ampluaad,» selgitas minister. «Küll aga tähendab see, et meil on kohustus ja vastutus anda oma panus praeguste kriiside ja konfliktide [lahendamiseks].»

Tagasi üles