/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2014/01/31/2788540t1h631c.jpg)
Igal talvel on paljud inimesed hädas oma naabritega, kes oma tühjana seisvaid kortereid ei küta. Varsti aga tehakse korterite kütmine seadusega kohustuslikuks.
Tühja korteri kütmine muutub kohustuslikuks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Miinimumtemperatuuri tagamise nõue on uues korteriomandi seaduse eelnõus sees, mis saadeti justiitsministeeriumi poolt parlamenti,» selgitas majandusministeeriumi pressiesindaja Martin Miido. Ta lisas, et majandusministeerium toetab miinimumtemperatuuri tagamise kohustuse seadmist.
Sel sügisel riigikogusse jõudnud eelnõu peaks esialgse kava kohaselt jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril. Uue seaduse eelnõus on kirjas, et korteriomanik «on muu hulgas kohustatud hoidma korteri piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta».
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul on praeguste ilmadega korteri tühjaks ja kütmata jätmine kurjast, sest külmuda võib maja vee- ja kanalisatsioonitorustik, kannatavad ka naaberkorterite elanikud. «Ka seaduses on kirjas, et korteriomanik ei tohi kahjustada kaasomandis olevat vara, mille hulka kuuluvad maja konstruktsioon, vee-, kanalisatsiooni- ja küttetorustik,» rõhutas ta reedel saadetu teates.
Mardi sõnul tegi liit korteriomandi seadusesse ettepaneku, et kütteviisist hoolimata, olgu korteris kas kaugküte, gaasi-, elektri- või ahjuküte, peab seal olema tagatud normaalne temperatuur, mis ei kahjustaks naabreid ning majakonstruktsioone. Liidu hinnangul võiks mõistlik temperatuur olla vähemalt +18 kraad.
.