/nginx/o/2012/11/14/1433684t1h3447.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjoni istungil vaadati läbi riigieelarve seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekud ja esitatud eksperthinnangud.
Komisjon viis eelarve baasseadusesse sisse olulised muudatused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester märkis, et komisjonis analüüsiti põhjalikult läbi opositsioonilt laekunud 29 muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon ise koostas 31 muudatusettepanekut, vahendas riigikogu pressiteenistus.
«Viisime eelnõusse muudatused riigi strateegilise planeerimise süsteemi korrastamiseks, sealhulgas suurendades riigikogu rolli poliitika põhialuste kinnitamise läbi. Vastavalt muudatusettepanekutele peab valitsus esitama riigieelarve strateegia riigikogule viivituseta pärast kinnitamist,» selgitas Sester.
«Valdkondlikud arengukavad esitab valitsus riigikogule enne kinnitamist aruteluks. Põhiseaduslikud institutsioonid otsustavad ise oma tegevuspõhise eelarve kasutusele võtmise üle. Tulenevalt Euroopa Keskpanga arvamusest sätestati Eesti Panga juurde eelarvenõukogu moodustamine,» lisas komisjoni esimees.
Ta lisas, et eelarvenõukogu ülesandeks on anda hinnang Eesti eelarvepoliitika aluseks olevatele majandusprognoosidele ning jälgida siseriiklike eelarvereeglite täitmist. Eelarvenõukogu on oma ülesande täitmisel sõltumatu ja ei võta vastu juhiseid Eesti Pangalt, valitsuselt või muudelt avaliku- või erasektori organitelt.
Eelnõusse lisati ka klausel, et riigieelarve seaduses ei saa esitada kehtivate seaduste muutmist või kehtetuks tunnistamist. Sesteri sõnul tuleb oluliseks pidada ka riigieelarve tasakaaluga seotud reeglite täpset formuleerimist, mille kohaselt peab riigieelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Eelnõus täpsustati kohalike omavalitsuse üksustega seotud regulatsioone.
Riigieelarve seaduse eelnõu näeb ette õiguslike aluste loomise ja põhinõuete kehtestamise Eesti majandusliku ja rahandusliku pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Eelnõuga sätestatakse eelarvevaldkonnale esitatavad nõuded ja kohustused ning määratakse eelarvestamise mõisted ja põhimõtted.
Riigieelarve koostamisele seatud nõuete täitmiseks kehtestatakse tingimused valitsussektorisse kuuluvate isikute rahaliste vahendite planeerimisele ja kohustuste võtmisele.
Eelnõuga võetakse siseriiklikusse õigusesse üle Euroopa Liidu vastav direktiiv liikmesriikide eelarveraamistiku miinimumnõuete kohta. Eelnõuga fikseeritakse Eesti õiguses majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingus sätestatud valitsussektori eelarve tasakaalu reegel ja automaatne korrigeerimismehhanism.
Rahanduskomisjon tegi ettepaneku jätkata eelnõu teist lugemist 12. veebruaril toimuval riigikogu täiskogu istungil.