/nginx/o/2021/06/04/13825320t1ha64b.jpg)
Helikopter, millelt ripub alla viiemeetrine üheksa kettaga saag, lõikab Aegviidus keskpinge elektriliinide äärsete puude oksi. Sae hääl jääb kopteri turbiinmootori müra varju, vaid saetud okste kukkumine annab märku selle tööst.
Eesti Energia lõikab metsa helikopteriga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on Elektrilevi katseprojektiga, milles proovitakse raskesti ligipääsetavates kohtades õhust okste lõikamise võimalusi.
Õhust lõikamisega kaasnevad ka riskid – näiteks pühapäeval lõid saetud oksatükid puruks keskpingeliini isolaatori, mis tekitas Aegviidu elanike kinnitusel ligi neljatunnise elektrikatkestuse. Lisaks ei saa helikopter töötada üle kümne meetri sekundis puhuva tuulega.
«Helikopterilt liinikoridore puhastades on võimalik pääseda paljude suurte puude mahavõtmisest,» selgitas Elektrilevi käiduosakonna juhataja Indrek Sild. «Kui keskpingevõrgus on kaitsevööndi laius kümme pluss kümme meetrit, siis helikopteriga oksi lõigates on võimalik piirduda kuue- pluss kuuemeetrise kaitsevööndiga.»
Väiksem kaitsevöönd võimaldab maaomanikul säästa oma metsa ja elektrivõrgul hoida kokku elektriliinide äärsete puude langetamise arvelt. Eesti Energiale kuuluval Elektrilevil on 15 000 kilomeetrit metsades paiknevaid elektriliine, mis vajavad puhastamist iga viie kuni kümne aasta tagant.
Elektriliine ohustab nii kiirelt kasvav võsa kui ka liiniäärsete puude okste kasvamine elektriliinidele ohtlikult lähedale. «Puude oksad kasvavad valguse poole ning elektriliinide poole olevad oksad on seetõttu kiirema kasvuga,» märkis Sild.
Elektriliinide kaitsevööndi puhastamine maapinnalt maksab keskmiselt tuhat eurot kilomeetri kohta ning arvestades, et aastas puhastatakse keskmiselt 3000 kilomeetrit, kulub Elektrilevil metsatöödele ligi kolm miljonit eurot aastas.
Samas ainuüksi eelmise aasta lõpu kolme suure tormi kahjude likvideerimine läks ettevõttele maksma 1,9 miljonit eurot. «Näiteks vahetati tormide tagajärgede likvideerimisel välja 885 elektriposti ja asendati natuke üle 60 kilomeetri erinevat tüüpi liinikaableid,» loetles Sild.
Nii peabki Elektrilevi kalkuleerima, kas investeerida rohkem raha liinivõrkude ääres kasvavate puude langetamisesse või maksma hiljem rohkem ebasoodsates ilmastikuoludes tekkinud kahjude kõrvaldamiseks.
Eestis katsetati kopterilt okste lõikamist 1990ndate lõpus. Soomes ja Rootsis on juba aastaid helikoptereid saetöödeks kasutatud ning mitu aastat on seda võimalust katsetatud ka Lätis. Paraku juhtus seal paar aastat tagasi suurem õnnetus ja kopter kukkus alla.
Eestis kopterilendudega tegelev HolMar Invest rentis okste lõikamise tehnika Soomest ning detsembri algusest on õhusaagi katsetatud Loksa ja Aegviidu kandis ligi 50-kilomeetrisel trassil. Õhust okste lõikamine maksab üle tuhande euro kilomeeter ning ei päästa elektriliinide aluse võsa lõikamisest ehk tavalised liinipuhastuskulud tulevad nendele lõikudele lisaks.
«Ega helikopter ka kõiki probleeme kõrvalda, sest paljud puud kukuvad liinidele väljastpoolt kaitsevööndit ning viimaste tormide käigus murdusid tormis isegi elektripostid,» tõdes Sild.
Helikopteriteenuseid pakkuv HolMar Invest on Elektrileviga varemgi koostööd teinud, kontrollides keskpingeliini postide tehnilist seisukorda ülaltpoolt.
Elektrilevi otsib teisigi võimalusi, et vähendada elektriliinidega seotud riske. Räägitud on elektriliinide suures ulatuses maa alla viimisest, kuid see on väga kallis ning aastas enam kui paari protsendi ulatuses liinivõrgust seda teha ei jõuta.