/nginx/o/2010/03/27/338759t1hf716.jpg)
TNS Emor juhtekspert Mari Liis Eensalu rääkis konverentsil «Unistuste tööandja: 100 ideed», et eestlaste arvates on mainekas tööandja see, kes maksab kõrget palka, vähem olulised on pehmed väärtused nagu ettevõttesisene arenguvõimalus ja suhtumine töötajatesse.
Mari Liis Eensalu tutvustas mainekaima tööandja uuringute tulemusi alates aastast 2006 kuni 2013 ja tõdes, et üldjuhul on eesotsas alati olnud tugevad infrastruktuuri- ja turismiettevõtted. 2006. aastal oli TOP3 Estonian Air, Tallink ja Reval Hotels, 2010. aastal vastavalt Eesti Energia, Tallink ja RMK ning 2013. aastal Tallink, Tallinna Sadam ja Eesti Energia.
Eensalu sõnul on aga oluline mõista, miks just need firmad on sattunud mainekate tippu. Nimelt hindavad 2/3 üle-eestilistes küsitlustes osalenutest tähtsaimaks töökoha kindlust ja palka ning isegi kui nad peavad tähtsaks töötajate väärtustamist, siis ennekõike nähakse väärtustamisena palka. Eensalu sõnul on enda väärtuslikuna tundmine otseses ja kõige tugevamas korrelatsioonis rahaga. Vaid 1/3 küsitlustes osalenutest hindavad palgast tähtsamaks töö sisu, arenguvõimalusi ja muid pehmeid väärtusi.
Mari Liis Eensalu rääkis, et hoolivus ja pingevaba õhkkond on tööotsijatele küll olulised, kuid palk ja töökoha stabiilsus kaaluvad need täna Eestis üles.
Instar EBC konsultant Kersti Vannas selgitas omakorda, et Baltikumis töötajaid otsides tuleks ettevõtetel arvestada sellega, et kolmes riigis on tööotsijate jaoks tähtsad erinevad tegurid, samas on ka sarnaseid jooni. Näiteks on üldomane, et juba tööturul olijad eelistavad töökohana avalikku sektorit, samas kui tudengid on erasektori pooldajad.
Töö eest saadavate soodustuste osas on esikohal alati palk, muudest soodustustest hindavad Eesti töötajad ka kõrgelt spordipuhkust, Leedus seevastu väärtustatakse ettevõtte poolset tuge meditsiini ja ravi valdkonnas, selgitas Vannas.
Kui Eestis on tööotsijatele väga tähtsal kohal võimalus areneda oma valdkonna spetsialistiks, siis Lätis ja Leedus ollakse rohkem huvitatud kiirest tõusmisest juhiks, Lätis on eriliselt tugev ka inimeste soov saada karjääriredeli järgemistel loogilistel astmetel tööle välisriiki.
Kersti Vannase sõnul on tudengite seas alati erinevusi tööturul olijatega võrreldes. «Eesti tudengid on ambitsioonikamad kui Läti ja Leedu tudengid, nad tahavad 2-5 aastaga jõuda juhipositsioonile,» rääkis Vannas.
Üldiselt kalduvad eestlased oma tööelus rohkem hindama töö ja eraelu tasakaalu ja pehmeid väärtusi, lätlased ja leedukad pigem võimalust saada kõrgemat palka ja boonuseid.