:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2010/05/26/374524t1h57b0.jpg)
Koerad-kassid tekitasid läinud aastal inimestele tõsisemaid kehavigastusi rohkem kui 2000 korral. Loomakaitse hinnangul tuleb seda arvu küll tõsiselt võtta, kuid samas meeles pidada, et loom üldjuhul niisama ei ründa.
Loomakaitse: loom niisama ei ründa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Loomakaitse Seltsi juhi Evelyn Valtini jaoks tuli üllatusena, et statistika järgi tekitasid ka kassid inimesele tõsiseid kehavigastusi rohkem kui 500 korral.
«See number on päris suur,» märkis ta.
Samas teadis Valtin mitmest juhtumist, kus omanik laseb kassipojal mängides üsna agressiivselt käituda ja kui kass suuremaks kasvab, siis mängib loom samal moel edasi, kuid omanik saab haiget.
Lisaks võivad rünnata mõnda aega tänaval olnud kassid. Ka päästjat võivad kohkunud loomad võtta kui potentsiaalselt ohtlikku inimest ja rünnak on loomulik kaitse.
Koerte puhul tõi Valtin välja, et paljuski taandub asi sellele, kas ja kuidas omanik koera kasvatanud on. Kui koer jääb koolitamata, võib ta olla ohtlik.
Eraldi teema on loomahammustuste juures veel lapsed.
«Paljud lapsed ei tea, kuidas loomaga ümber käia ja vanemad ei räägi ka. Nii nad lähevad siis looma torkima või teevad neile haiget,» nentis loomakaitsja.