Tuntud moebrändide lasteriietes leidub mürgiseid kemikaale

Greenpeace avaldas ülevaate mürgistest lasteriietest. Foto: Greenpeace

Keskkonnaorganisatsiooni Greenpeace’i värskelt avaldatud raportist selgub, et paljude populaarsete moebrändide lasteriided ja -jalatsid on mürgisemad, kui arvata oskame.

Greenpeace’i varem avaldatud uurimused on viidanud toksiliste kemikaalide kõrgele sisaldusele täiskasvanute rõivastes ning kõigest mõne aastaga on organisatsioon suutnud veenda 18 suurt rõivabrändi, sealhulgas näiteks Zarat, Mangot ja H&M’i, eemaldama aastaks 2020 riietest toksilised jääkained.

Möödunud aastal testiti aga Inglismaal Exeteri ülikooli Greenpeace'i laboratooriumis kokku 82 laste riideeset ja jalatsipaari, mis soetati 25 erinevast Euroopa, Ameerika ja Aasia riigi tuntud brändide esinduskauplustest. Teiste seas uuriti kiirmoebrändide C&A, Disney, H&M'i ja American Appareli, spordibrändide Adidase, Nike'i ja Puma, ning luksusbrändi Burberry tooteid.

Raportist «A little story about the monsters in your closet» («Väike muinasjutt koletistest sinu riidekapis») selgus, et kõik testitud kaubaartiklid sisaldasid vähemal või rohkemal määral ohtlikke kemikaale - nonüülfenooletoksülaate (NPE), ftalaate, tinaorgaanilisi ühendeid, perfluoroühendeid (PFC) ja antimoniühendeid.

NPEd, mida kasutatakse tekstiilide töötlemiseks ja mis võivad põhjustada hormonaalseid häireid, leidus 61 protsendis toodetes. Ehkki NPEde sisaldus ei tohi ületada 1mg/kg, leiti neid C&A, Disney ja American Appareli riietest isegi kuni 17 mg/kg.

Greenpeace'i raporti tulemustega hästi kursis olev Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaalide ekspert Heli Nõmmsalu selgitas, et Euroopa Liidus on nende ainete kasutamist õigusaktides sätestatud piirangute abil oluliselt vähendatud, kuid siiski on NPE endiselt üsna laialdaselt kasutuses tööstuslikes protsessides ja toodetes, mis on valmistatud väljaspool Euroopa Liitu.

Ftalaate, mis on klassifitseeritud reproduktiivtoksiliseks ja mis võivad lastel põhjustada arenguhäireid, leiti 33st tootest – kokku testiti nende sisaldust 35 tootes. Ftalaate sisaldavad PVC-katted, mida kasutatakse sageli tekstiilile piltide ja logode trükkimiseks.

«Seega värviliste piltide trükkimisel T-särkidele võib neisse sattuda ftalaate ning selliseid T-särke ei tohiks lastele osta,» nentis Nõmmsalu.

Mõned näited testitud toodetest. Pilt: Greenpeace'i raport

Asjatundja selgitusel on lapsed mürgiste kemikaalidega kokkupuutel oluliselt tundlikumad, sest kehakaaluga võrreldes suurema nahapinna, suurema hingamismahu ja kiirema ainevahetuse tõttu jõuab nende kehasse ka rohkem toksilisi aineid.

«Laste immuunsüsteem ja närvisüsteem alles arenevad ning organismi süsteemid mürkidest vabanemiseks ei funktsioneeri veel täielikult. Peale selle on väikelapse nahk täiskasvanu omast oluliselt õhem ning naha kaitsefunktsioon ei ole täielikult välja arenenud,» rääkis Nõmmsalu.

Sel põhjusel imenduvad kemikaalid laste organismi kiiremini ja kaovad organismist aeglasemalt ning nende elunditel ja immuunsüsteemil on keemilise toime vastu vähem kaitsemehhanisme.

«Tänapäevase elustiili juures ei ole meil siiski võimalik vältida kokkupuudet kõikide potentsiaalselt ohtlike kemikaalidega. Neid leidub paljudes tarbetoodetes, ka tekstiilides,» möönis Nõmmsalu.

Tekstiili tootmiseks ning sellele soovitud omaduste andmiseks kasutatakse väga palju erinevaid kemikaale. Näiteks spordiriideid töödeldakse antibakteriaalsete või niiskust hülgavaid omadusi andvate kemikaalidega, milleks võivad olla tinaorgaanilised ühendid või perfluoroühendid (PFC).

Tinaorgaanilisi ühendeid sisaldasid lubatust enam Adidase ja Puma laste jalanõud. Kuid näiteks Adidase toodetest, Nike’i mantlist ja Uniqlo jakist leidis Greenpeace perfluoroühendeid, mida kasutatakse tekstiilide töötlemisel, et anda neile vett- ja mustusthülgavaid omadusi.

Perfloro- ja tinaorgaanilised ühendid on mürgised, mõjutavad inimese arengut, kahjustavad hormoonsüsteemi ning võivad olla kantserogeensed. Nõmmsalu sõnul võivad näiteks «Gore-Tex» materjalid olla töödeldud PFC kemikaalidega. Samuti kasutatakse neid vaipade, pehme mööbli, telkide ja jalanõude töötlemiseks.

Tributüültina kasutamisele toodetes on kehtestatud piirang, lubatud sisaldus on ainult kuni 0,1%. Sellegipoolest võivad antimikroobsete omadustega rõivad nagu spordirõivad, aluspesu ja sokid tributüültina sisaldada.

Euroopa Liidus on hulgaliselt õigusakte, sealhulgas kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist käsitlev REACH määrus, mis reguleerivad toodete ohutust ja nendes sisalduvaid kemikaale. «Ohtlikke kemikaale kasutatakse toodetes üldiselt siiski piirkontsentratsioonidest allapoole jäävates kogustes. Neid leidub väikestes kogustes paljudes toodetes, mida me iga päev kasutame, ja seetõttu puutume kokku suhteliselt suure hulga erinevate ainetega,» ütles Nõmmsalu.

«Kuna riided on aga otseses kokkupuutes nahaga ning sealt võivad potentsiaalselt ohtlikud ained organismi sattuda, on oluline teada, millega me igapäevaelus kokku puutume või mida enda naha vastu paneme. Teadmised annavad aluse valikuteks, kuid tarbimisotsused jäävad siiski igaühe enda teha. Uute riiete valimisel saame teha teadlikke valikuid ning vältida kõige ohtlikumaid aineid,» toonitas ekspert.

Soovitusi lasterõivaste valikul

• Soovitav on valida rõivad, mis sisaldavad mahepuuvilla ja looduslikke kiude. Võimalusel valige ökomärgisega tooteid. Abiks on ökomärgised ÖkoTex , Euroopa Liidu Lilleke, Põhjamaade Luik. Mistahes toode, millel on mõni ökomärgistest, on läbinud põhjaliku testimise sõltumatu institutsiooni poolt, kes on tõendanud toote vastavust ökomärgise kriteeriumitele. Ökomärgis kinnitab, et toode sisaldab vähem ohtlikke kemikaale ning on inimestele, loomadele ja keskkonnale vähem kahjulik.
• Uurige riidetootja (brändi) tausta ning uurige, milliseid materjale nad kasutavad, kus nad toodavad, milline on nende kvaliteet, mis on nende enda tõekspidamised ja tootepoliitika ohtlike kemikaalide osas.
• Peske uued riided enne selga panemist ja kandmist läbi. Ka kasutatud riided on siinjuures ohutumad, kuna nad on juba korduvalt pestud.
• Eelistage kohalikku või Euroopa Liidus toodetud toodangut.
• Eelistage kvaliteetseid riideesemeid.