Akkermann: Eesti merendust nõrgendab jäik maksusüsteem

Endine riigikogu liige Annely Akkermann. Foto: Urmas Luik

IRL-i kuuluva riigikogu saadiku ning endise reederi ehk laevaomaniku Annely Akkermanni hinnangul on Eesti nõrkuseks merenduses jäik ja erandita maksusüsteem.

Mis on teie seisukoht selles küsimuses - miks on neid laevu endiselt nii vähe?

Laeval, mis kannab Eesti lippu, kehtib Eesti õigus, nii bürokraatia kui maksunduse mõistes.

Läänemere kindlate sadamate vahel kurseerivatel reisilaevadel on kitsendavad piirangud, mis määravad, et laev peab kandma ühe sadamariigi lippu või sellest nn kõrgemate nõudmistega riigi lippu.

Kaubalaevad, mis teostavad rahvusvahelisi kaubavedusid, on sunnitud rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks valima oma mastidesse nende riikide lippe, mis pakuvad reederitele soodsaid tingimusi.

Ükskõik kui suured patrioodid Eesti reederid ei tahaks olla, konkurentsis püsimiseks on nad pidanud valima 50-60 laevale atraktiivsemaid tingimusi pakkuvate riikide lipud.

Miks ei ole laevade Eesti lipu alla toomine atraktiivne?

Laias laastus kujuneb lipuriigi atraktiivsus kolmest aspektist. Esiteks meretöötajad, kui mõistlik on palga- ja maksutase, arvesse tuleb kindlasti ka kolmandate riikide töötajate värbamise lihtsus, sest laevade meeskonnad on tänapäeval rahvusvahelised.

Teiseks mereohutuse järelevalve ehk kui sujuv, kiire ja mõistliku hinnaga on riigi mereadministratsiooni bürokraatia.

Kolmandaks muud tingimused, näiteks, kas seatakse reederile kohustus hoida oma kaldapersonal lipuriigi territooriumil, mis iseenesest on põhjendatud, sest Hollandis läbiviidud uuringu kohasel loob üks töökoht merel juurde 3 töökohta kaldal.

Eesti eelis täna on kahtlemata haritud ja tuntud headuses meremeeste ja –naiste olemasolu. Rahvusvahelises merenduses arvatakse täna puudu olevad 13 000 laevaohvitseri, kelle palgatase on 2 -15 Eesti keskmist. Eesti Mereakadeemia põld on hästi küntud, aga nõudlus aina kasvab.

 Minu enda varasemad kogemused reederina Eesti veeteede ametiga asju ajades olnud üksnes positiivsed, nad on kiired, toetavad ja taskukohased. Samasugust tunnustavat suhtumist väljendasid paar päeva tagasi ka Viking Line juhatuse esimees ja kaptenid. Täna on Eesti lipu maine kõrge.

Eesti nõrkus on kahtlemata jäik ja eranditeta maksusüsteem. Tööjõumaksud on Eestis ka Euroopa üldises kontekstis kõrged, samas on meie konkurendid rahvusvahelises merenduses teinud meremeeste maksustamisel väga suuri soodustusi.

Samuti on ülimalt komplitseeritud välismaiste meremeeste palkamine.

 Mida peaks selle olukorra muutmise jaoks tegema?

Eestil on aeg kaaluda maksusüsteemi paindlikumaks muutmist. Lihtne eranditega maksusüsteem on odav üleval pidama, kuid kiiduväärt abinõu ei ole siiski eesmärk omaette. Riigi ja rahva eesmärk on meremajanduse ja selle tulude kasv ning kui selleks on vaja kulutada maksusüsteemi paindlikumaks muutmise peale, et teenida palju rohkem raha, siis on seda mõistlik teha.

Maksuamet on kõvasti oma võimekust tõstmas, eriti, mis puudutab täna nii aktuaalset soovi koguda töötlemiseks kokku kõik tehingud ostjate ja müüjatega, mis on suuremad kui 1000 eurot kuus. Merenduse maksuerisuste menetlemine on käibedeklaratsioonide lisade töötlemise kõrval köömes.

Eesti laevaregistrite aluspõhimõtted ja süsteem tuleb ümbermõtestada. Eesti on mereriik. Eestlased kasvavad mereääres, armastavad merd ja meresõitu. Meil on olemas iga majandusvaldkonna jaoks kõige tähtsam – motiveeritud ja haritud inimesed. Merendus on kiiresti kasvav majandusharu, ¼ merel ja ¾ kaldal, miks me riigina ei võiks merendusest rohkem tulu saada.  Muide, maailma kõige kiirema reisilaeva kapten on eestlane (kihnlane) Lauri Vesik.

 Kas lähiajal on kavas mõni konkreetne samm?

Veeteede ameti töötajad Eero Naaber ja Marek Rauk on esitanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigikogu merenduse toetusrühmale ettepanekud Eesti laevaregitrite põhimõtteliseks ümberkorraldamiseks ja meretöötajatele maksusoodustuste sisseseadmiseks, mida praegu ministeeriumis täiendatakse. Veel sellel poolaastal arutame neid uuesti.